Genealoogia põhiallikad Eestis

17. sajand

  • Kirikumeetrikaid (sünnid, abielud, surmad kronoloogiliselt) on osade kihelkondade kohta olemas 17. sajandi algusest, tihemini sajandi lõpust. Hoiul Ajalooarhiivis.
  • Vakuraamatuid (talude koormiste registrid, ei sisalda peale peremehe nime teisi isikuandmeid) on olemas rohkem Lõuna-Eesti kohta, mõned on ka publitseeritud. Hoiul Ajalooarhiivis ning Läti Ajalooarhiivis. Abistavad rohkem talu ajaloo uurimisel.

18. sajand

  • Kirikumeetrikate pidamise algus suuremas osas kihelkondadest on Põhjasõja järgne aeg. Kohati mitmekümneaastasi lünke võib olla materjalide hävimise tõttu, kirikuõpetaja puudumise tõttu, seda ka 19. sajandil.
  • Koguduste personaalraamatuid (koguduse liikmed perekonniti, ühe isiku info ühes kohas) on leida veel vaid üksikute kihelkondade kohta.
  • Hingeloendid algavad Eesti alal 1782. aastast (IV ülevenemaaline revisjon), 18. sajandil toimus veel V revisjon (1795). Hingeloendust viidi läbi pearahamaksu arvestamiseks. IV ja V loend on käsitsi kirjutatud blankettidel, hilisemad trükitutel, ja neil on järgmised lahtrid: talu number, (number eelmises loendis,) meessoost isiku nimi, vanus eelmises loendis, välja langenud (surnud või lahkunud, aasta), vanus loenduse ajal. Parempoolsel lehel on naisisikute kohta talu number, naise nimi ja vanus. Abikaasad on lehepaari eri pooltel kohakuti, nende järel on kirjas lapsed, nende pered, peremehe vanemad, sulased ja teenijad. Enne VIII loendust oli talurahvas ilma perekonnanimedeta ja hingeloendeisse kantud talude järgi (näiteks Matsi Jüri, või Otsa Jaagu Mart, kus Jaak on Mardi isa). Mõisa piires on talud jaotatud külati, kirjutades kõige ette mõisarahva. Aadlikke, riigiametnikke, välismaalasi, sõjaväelasi jt. maksustamise alla mitte kuuluvaid isikuid loendeisse ei kantud (Liivimaal aadlikud siiski kanti). Kuid vaimulikud, keda samuti ei maksustatud, kanti loendeisse rahvastiku arvestamiseks. Isikute vanus võib sageli olla kuni 5aastase eksimusega. Asuvad Ajalooarhiivis (fond 1864 ja 1865).
  • Vakuraamatuid on peetud pidevalt kuni 1774. aastani.

19. sajand

  • Toimusid järgmised hingeloendused: 1811 (VI), 1815-16 (VII), 1826, 1833-34 (VIII), 1850 (IX), 1857-1858 (X). VI loendusel on kirjas ainult mehed, 1826. a. loenduse materjalid on säilinud Liivimaa ja Eestimaa kubermangust Harju- ja Läänemaa kohta. 1826. a. koostati Liivimaal ja 1835. a. Eestimaal mõisavalitsuste poolt loenduse andmete järgi ja nendega kooskõlas perekonnanimede nimestikud. Nende ülesehitus on sama, mis loenditelgi, kuid puuduvad elanike vanused.
  • Kirikumeetrikad on 1834. aastast alates saksakeelsetel trükitud vormidel, 1892. aastast venekeelsetel. Ajalooarhiivis säilitatakse Eestimaa ala koguduste meetrikaid enamasti 1891. aastani, Liivimaa omasid 1907. aastani. Kasutatavad Ajalooarhiivis mikrofilmidel.
  • Personaalraamatud on pidevad 1834. aastast. Uusi raamatuid hakati pidama iga 15-20 aasta järel. Esitatud mõisate kaupa tähestikulises järjekorras perekonniti. Viimaste personaalraamatute (umbes 1885—1926) kohta on tehtud perekonnanimede registrid. Säilitatakse Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas (uurijatele ligipääs puudub), umbes 15 kihelkonna mikrofilmid on ka Ajalooarhiivis, 52 kihelkonna mikrofilmid on Eesti Genealoogia Seltsil.
  • Vallaliikmete nimekirjad on säilinud katkendlikult alates 1860. aastatest. Isikud on rühmitatud perekonniti, kohati hingeloendis esinemise järjekorras, kohati tähestikulises järjekorras. Materjale 1917. aastani säilitatakse Ajalooarhiivis.

20. sajand

  • 1926. aastani on peamised allikad jätkuvalt koguduste materjalid – meetrikad ja personaalraamatud, mida säilitatakse Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas. Kirikutes kohapeal on tihti säilinud samuti personaalraamatud ning meetrikad, mida koguduse liikmete kohta peetakse kohati tänaseni. Pärast 1926. aastat pole nad siiski kõikehõlmavad (st ei sisalda ilmalike perekonnaseisutoimingute andmeid).
  • 1926. aastast pidama hakatud perekonnakirju säilitatakse vastava maakonna perekonnaseisuosakonnas, mis pole uurijaile alati avatud (oleneb maakonnast). Sisaldavad ühel lehel kõiki ühe isiku andmeid, sh vanemate ning laste ja abikaasa andmeid (ka sündmuste kohta enne 1926. aastat). Organiseeritud on 1939. aasta vallareformi järgse haldusjaotuse kohaselt, iga valla/linna kohta on isikunimede kartoteek viitega perekonnakirjale. Perekonnakirju peeti kohati 1949. aastani, 1940. aastate andmed pole enam aga täielikud.
  • 1940. aastani on kasutatavad linnade ja valdade liikmete nimekirjad, valijate ja maksumaksjate nimekirjad jm, mis leiduvad vastavate omavalituste fondides Ajalooarhiivis (kuni 1917) ja Riigiarhiivis (1917-1944) (Harjumaa materjalid ka Tallinna Linnaarhiivis).
  • Pärast 1940. aastat on põhilised arhiiviallikad maakondade perekonnaseisuasutuste arhiivid, kuid ühe isiku infot peab otsima läbi kõikide aastate sündide, abielude ja surmade hulgas antud maakonnas. Isiku lahkumise kohta maakonnast info puudub.
  • 20. sajandi kohta on suuri publitseeritud isikuandmete kogusid, millest paljud on ka Internetis (vt EGeSi kodulehekülje linke). Põhiliselt on need Teise maailmasõja kaotuste ning 1940.-1950. aastate repressioonide kohta. Eestist sõja ajal lahkunute kartoteegi mikrofilmid (hõlmab umbes 2/3 põgenikest) on Riigiarhiivis.

August 2000

Fred Puss