Juuru kihelkond.

13.sajandi alguses kuulus suurem osa piirkonnast Harjusse, kaguserv Alempoisi ; Juuru alal oli üle 30 küla (u.200 adramaad). Pärast Eesti ala vallutamist kuulus piirkond umbes aastani 1240 Hageri kirikukihelkonda ning oli sealtpeale omaette kihelkond. Enamik külasid läänistati 13.sajandil. Keskajal kuulus Kuimetsa ja Kaiu ümbrus Tallinna naistsisterlaste kloostrile ning osa kihelkonna loodepoolseid külasid Pirita kloostrile. Kuimetsa ehitati 15.sajandi alguses tornlinnus. 1805 oli Inglistes, Kaius ja Kuimetsas talurahvarahutusi. 1858 hõlmasid rahutused kogu kihelkonna, Mahtras arenesid need ülestõusuks (Mahtra sõda). Rahvuslikus liikumises osalesid juurulased suhteliselt elavalt. 1905 detsembriülestõusu ajal põletati Atla, Kaiu ja Kuimetsa mõis.

Lähemalt Juuru kihelkonnast.

Juuru kirik.

Juuru kirik ehitati tõenäoliselt 13.sajandi lõpus.Keskaegsest hoonest on säilinud nelinurkne koor, millel on iseloomulik kolmikaken (idaseinas) ja kõrge ristvõlv, viimast kaunistavad mõigasroided. Praegune torn valmis 1847 (kiiver taastati 1965), pikihoone ehitati 1895 historistlikus laadis täiesti ümber. Barokk-kantsel (17.sajandi lõpp, trepp 1895) pärineb C. Ackermannilt , barokaltar (1736) Q. Rabelt ja J. Siimsenilt. 17.sajandist on ka krutsifiks ja kirikuaia 6 rõngasristi.