10.mail toimus  Genealoogia Seltsi  Tallinna osakonnas kiriku-mõisate ekskursioon.

Ilm oli ilus ja soodustas ekskursiooni kordaminekut.Kaasas oli giidina Jüri Kuuskemaa.
Kokku oli meid 70 inimest.

Esimeskes mõisaks ekskursioonil oli Jäneda mõis, mille praegune hoone on ehitatud 1913-1915.
Hoone on juugendliku neogooti sugemetega härrasemaja.
1902 hävinud lossi asemele ehitas viimane mõisahärra Joahhann Hans Ulrish Nathanel von Bencendorff siis olemasoleva hoone.

Järgmiseks mõisaks oli Kärevete mõis, mille ajaloost on teada , et mõisa rajamine jääb 16 sajandi lõppu.Mõisa peahoone on ühekordne kivihoone,omades lakatube hoone otstel ja madala soklikorruse.Meeleolukalt on kujundatud aiafassaad,keskosas ilmestab kiviterassile toetuv nelja sambaga portikus.
Esimesteks mõisaomanikeks on olnud Baggehufwudt`id,Douglas `ed, Rehbinder`id.
Klassistsitliku olemusega mõisahoone kuulus edaspidi  veel Wrangell`itele,Delm´idele,G.E.V.Tiesenhauenile,a.Staal`ile ja G.P v Bencendorff`ile.

Järgnes Seidla mõis , mis on esimest korda mainitud 1639.
Omanikuks oli Rootsi sõjakomissar Adam Schrapfferi lesk. Peatselt läks Seidla von Nieroth´ite perekonnale, kelle käes püsis see 18 sajandini.
Ehitusajalooliselt on olulisem Johann Heinrich von Mohrenschildi omandiperiood 1740 - 1785. Just tema ajal omandas mõis oma põhilise jõukuse, siis kujundati välja esinduslik mõisasüdamik ja valmis uhke härrastemaja.
19. sajandil olid mõisa omanikeks Vietingoffid ja Schillingid.
Mõisa peahoone valmis aastal 1785. Hoone kuulub varaklassitsismi perioodi ning on selle üks väärtuslikemaid näiteid Eestis. Hoone interjöörid tunduvad varaklassitsistlikult range välislahenduse kõrval mõnevõrra barokilikena.Kinnine aiapoolne palkon pärineb 19.sajandi teisest poolest. Sammasrõdu peaukse kohal pärineb 1910. aastast. Hiisbarokne mõisa peauks on Eesti oma ajastu tislerikunsti parim näide.
Mõisa ümbritsev park on inglise stiilis.

Järva-Madise  kirikut külastades nägime - evangelist Matteusele pühendatud jumalakoda , mis on kõige väiksem Järvamaa keskaegsete sakraalhoonete hulgas.
Praegune kõrge ja sale neljatahuline, alt omapärase kaar-avaga läänetorn püstitati alles 1858. Kiriku algne ehitusaeg jääb tõenäoliselt 13. sajandi lõppu .
Järva-Madise kiriku sisustusse on mõjusaima jälje jätnud 17. aastasada. Kahe saleda samba ning akantus- ja keerubinikerdistega altarisein, mis tipneb kahe täisplastilise inglifiguuriga ja Võitja Kristusega, on barokkmeister Christian Ackermannilt. Algse altaripildi asemel Theodor Albert Sprengeli maal "Kristus ristil" (1867). 19. sajandi kunstimaitse järgi on peale altariseina ja muu sisustuse tumedaks ning monokroomseks üle värvitud ka Ackermanni eelkäijate Lüdert Heissmanni ja Elert Thiele (temalt figuurid) kätetööks peetav kantsel (1650. aastaist).

Andmed Albu mõisast pärinevad 1282.aastast, olles vanim ordumõis Järvamaal ja üks vanematest Eestis. Mõisa peahoone kuulub arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Kinnise keldriosa avamisel ja põrandate lahtivõtmisel tuli ilmsiks, et samas  kohas on asunud hoone juba vähemalt 14. sajandil.Ehitusarheoloogiliste uuringute käigus avastati ka 16. sajandist pärinev ahju põhi- tumerohelise glasuuriga reljeefse lillornamendiga kahlid, mis viitab nn. teise mõisahoone olemasolule. Hoone soklikorrusel on eksponeeritud fragment keskaegsest müürist .Praegune, arvult kolmas mõisahoone on kõrge soklikorrusega ühekorruseline ja kahe tahapoole ulatuva tiibehitusega ning liigendatud kelpkatusega barokilik hoone. Esifassaadi kesktelge rõhutab kolmnurkse viiluga risaliiditaoline pealeehitus. Arvatavasti on mõisahoone praegusel kujul olnud olemas juba 18. sajandi algul või isegi 17. sajandi lõpul.
Albu mõisahoone juures sai tehtud ka Genealoogia Seltsi osakonna ühispilt.

Pärast Albu  mõisa sõitsime Roosna-Alliku mõisa. Roosna- Alliku mõisahoone on üks Eestimaa kauneimaid mõisamaju, mis valmis Otto Friedrich von Stackelbergi ajal 1786.a. Hoone arhitektiks oli tolleaegne Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz, Toompea lossi autor. Hoone alakorrust hõlmab suur avar vestibüül ühes piduliku kahemarsilise trepiga. Enamik ruume asetus anfilaadselt, iga ruum on olnud kavandatud erinevas värvitoonis ja meeleolus.
    Algse sisekujunduse on mõisahoones säilitanud kaks ruumi, nn. “roosa saal” ja “sinine salong”. Saalide kunstmarmorist seinu katavad valgest stukist modelleeritud trofeekimbud, laes põimuvad roosivanikud., akende vahel helklevad peeglid. Stukkdekoori autoriks oli stukimeister Karl Kalopka, Prahast Baltikumi rännanud me

Roosna-Aalliku mõisale järgnes Järva-Jaani kiriku külastus.

Kõikidel oli juba kõht tühi ja siis tuligi  lõunaaeg Koeru Pubis "Janune kägu". Tund aega lõunavaheaega ja siis jätkasime
Koeru kiriku külastamisega. Koeru Maarja- Magdaleena kirik  on ehitatud 13 sajandi viimastel aastakümnetel, sisseõnnistamine toimus 1288 aastal.

Järgnes Aruküla mõis.
Aruküla mõis rajati 17. sajandi I poolel. Paekivist mõisamaja ehitati 1782-1789 von Knorringite ajal. Hoone on kahekorruseline, kõrge kelpkatuse ja madala rusteeritud sokliga. 19. sajandi algul maja osaliselt põles ja taastati 1810. aastaks.Klassitsistlikus stiilis mõisahoone on praegusel kujul ehitatud 18. saj. 80-ndatel aastatel.  K. F. v. Tolli ajal tehti mõisas suuremaid ümberehitus- ja viimistlustöid. Hoone on kahekorruseline, paekivist, madala rusteeritud sokliga. Fassaad on hilisklassitsistlik, domineerib raske nelja sambaga portikus. Välispinda kaunistab ampiirne stukkdekoor.

Edasi jätkasime marsruuti Järva-Peetri kiriku külastusega. Peetri kirik on Järvamaa keskaegseist kirikuist suurim, Eesti maakirikute kõrgeima läänetorniga.

Siis sõitsime edasi Anna kirikut vaatama. Anna kirik on noor – ehitatud 1776–1780 (pühitsetud 6. juulil 1780). Pikihoonega ühelaiune koor teeb kirikuruumist avara saali. Pea kohal ei ole võlve, vaid peegellagi. Altarimaal “Päästa mind, Issand” on von zur Mühleni maalitud.1892. aastal valmis praegused, barokse interjööriga dissoneeruvad pseudogooti altarisein ja teravatornilise kõlaräästaga kantsel.

Viimasena külastasime Purdi mõisa .
Esimesed teatad Purdi külast pärinevad 1560.a. Alates 1593.a. kuulus mõis Hans Burti valdusse, millest tuleneb ka mõisa nimi Purdi.
    Praegune peahoone ehitati 1760.-70. aastail mitmes etapis. Suhteliselt iseseisev on hoone mansardkorrusega keskosa, pikiküljel liituvad sellega madalamad poolkelpkatusega tiibhooned. Purdi on terviklik barokkansambel. Hoone dekoor on lakooniline, mida kujundavad baroksed katuseaknad, lihtsad katusekarniisid ja nurgapilastrid tagafassaadil. 19.saj. II poolel ehitati pargi poole külge raskepärane kiviplokkidest veranda. Soklikorrus on kogu ulatuses võlvitud. Ruumide asetus mõisahoones on sümmeetriline.

Ekskursiooni lõpppunkt oli siis jällegi Tallinn. Ja nii saigi läbi sellel aastal ilusa ilmaga toimunud üritus.
Reisi aitasid koraldada Tallinna osakonna liikmed Are Saarne, Eva Niglas,Signe Tael.

EGeS Tallinna osakond