08.10.2003

Külastajad saavad näitusega tutvuda 8. oktoobrist 2. novembrini. Pidulikum avamine on laupäeval, 11. oktoobril kell 12. Tulge vaatama!

Tänasest on Kuressaare lossis avatud Saaremaa sugupuude näitus. 125 eksponaati leidsid koha piiskopi eluruumides kõrvuti Baltisaksa heraldikaga, mis seal teatavasti alaliselt eksponeeritud on. Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakonna 28 liikmest osalevad Arvi Truu (5 tööd), Leida Iir (3), Helve Saartok (2), Kalle Kesküla (2), Eldur Seegel (2), Kalju Eerik (2), Heldi Lember, Selma Kabur, Saale Reinsalu, Evi Vanem, Elvi Sirkel, Milvi Teras ja Aima Siil. Eraldi vitriin on osakonna liikmete poolt kirjastatud raamatutest. Seltsi teistest osakondadest tulid meie näitusele Aldur Ruumet (4 tööd), Harry Tuulik (3 tööd), Raivo Maine, Harri Talvoja, Eva Niglas, Airi Elb, Malle Jaagola, Inna Tomson ja Valdu Nellis. Väga palju töid on teistelt genealoogiahuvilistelt, sh. 7 õpilastööd. Väljastpoolt Eestit tuli 4 kaastööd (Haas, Maripuu, Muld, Kiil). Baltisaksa perekondadest on esindatud Bellingshausen, Berg, Buxhoeveden, Freytag-Loringhoeven ja Stackelberg. Kunstiliselt ületab teisi muhulanna Selma Kabur, kelle sugupuu 11 põlvkonda on põletatud kadakaokstele ja -seibidele. Väga korrektse kujundusega on Eva Niglase ja Evi Vanema koostatud Kallas'te sugupuu, hästi illustreerisid oma töid ka Arvi Truu ja Heldi Lember. Kõige põhjalikumad tööd on seltsi endisel esimehel Harri Talvojal, seltsi praegusel esimehel Raivo Mainel ja seltsi juhatuse liikmel Harry Tuulikul, kes kõik on oma uurimustega 17. sajandisse jõudnud. Nendega konkureerib endine Riigikogu liige Anti Liiv. Esimese sissekande külalisteraamatusse tegi Saaremaa Rüütelkonna esimees Odrest v. Poll, kes esivanemate mail käimas. Näitus on pühendatud Eesti genealoogia 100. aastapäevale.

 
Esimesed sugupuud saadeti näitusele Austraaliast, Raplast ja Kuressaare Gümnaasiumist. Õpilastöid on kokku 7. Põranda alt tuli välja Jaan Hõbeniku (Läägi küla, Kihelkonna) perekonnalugu, mis trükiti 1983. Omaette vitriini kujundame Saaremaa osakonna liikmete poolt välja antud raamatutest, mida on kokku 6. Veelgi suurema arvu teemakohaseid eestikeelseid väljaandeid saame välja panna neilt autoreilt, kes seltsi liikmed pole. Tuleb ajaloonurk 100aastasest eestikeelsest perekonnaloost.
Baltisaksa perekonnakroonikatest kujuneb omaette nurk, kus uurimusi kolmes keeles. Kõige pilkupüüdvam on tuhandeleheküljeline Buxhoevedenite perekonna ajalugu, mis piiskop Alberti tegemiste tõttu on 12. sajandist alates kenasti kirjas. Väga põhjalik uurimus on Freytag-Loringhoevenite kohta, huvi pakub Bergide perekonnalugu. Stackelbergidest on kolm eraldi käsitlust.
Kaastööd näitusele palume toimetada Saaremaa Muuseumi raamatukokku, mis asub Kuressaare lossi hoovis. Näitus pannakse üles piiskopi eluruumidesse

 

Kalle Kesküla
Saaremaa osakonna esimees