Genealoogia allikaid Internetis

Fred Puss

Ettekanne Eesti Genealoogia Seltsi 10. aastapäeva konverentsil 18.03.2000

Mõni aeg tagasi poleks nähtavasti keegi veel osanud arvata, et ta võib Internetist leida oma sugupuu. Nyyd on see võimalus täiesti reaalne ning suureneb iga hetkega. Siin ettekandes pyyan leida vastust kysimusele, kui palju on juba olemas "valmis" eestlaste sugupuid Internetis ning milliseid lisavõimalusi nende koostamiseks Internet pakub. Ylevaate kirjutamise ajal, veebruari algul 2000, oli Internetis võimalik ligi pääseda neljale suuremamahulisele eestlaste sugupuule. Nende esitamise viis ning maht on kohati erinevad, seega võrdleme neid omavahel.

  • Tori kihelkonna Riislaste sugupuu ning Riislaste hõimlaste andmekogu koostaja on Urmas Haud. Isikute arvu kodulehelt ei leidnud, autori andmetel on see 3915. Sugupuu on eesti keeles, yles ehitatud programmi My Brother's Keeper Genealogy abil ning esitatud koostaja kirjutatud programmi abil. Kodulehel on võimalik näha tervet sugupuud iga isiku lingiga tema andmete juurde. Olemas on ka perekonnanimede ning isikunimede loend, kust pääseb samuti isikuandmete lehekyljele.
  • Suure-Jaani kihelkonna Kuldkeppide suguvõsa (koostaja Andrus Hans Kuldkepp ja veebivariant Urmas Haualt) sisaldab 3275 isikut. Esituspõhimõtted on samad eelmisega. Mõlema puhul on igale kylastajale antud võimalus lisada andmeid, mida sugupuus veel pole. Mahukas on pärimuste ja kylaajaloo osa kummagi uurimise puhul.
  • Sybille-Dagmar Leino genealoogia sisaldab yle 2500 nime. Koostamiseks on käsutatud programmi Personal Ancestral File. Andmed on kohati eesti, kohati inglise keeles. Nagu eelmistel, on ka siin perekonnanimede ning isikunimede register. Sait sisaldab kyll isikuandmeid, kuid mitte suguvõsa kroonikat või muud tekstilist osa.
  • Teistest erinev on Takiste suguvõsa umbes 130 isikuga. Koostaja Neeme Takis on kasutanud esitamiseks PDF formaati, mis annab printimisel küll ilusa tulemuse, kuid ei võimalda arvutiga andmeid otsida. Esitatud on perekonnanimede loetelu.

Lisaks leiame Internetist ülevaate Olev Raudjärve andmekogust, mis on põhiliselt Kodavere kihelkonna elanike kohta. Toodud on enam esinevad perekonnanimed, statistika elukoha järgi, suremus aastate lõikes jm. Andmetele siiski ligipääsu pole. Ainult nimesid sisaldav on Siigurite sugupuu (ligi 100 isikut). Väikeseid esivanemate nimekirju (ainult nimedega) või yht-teist sugupuu-taolist on veel, kuid nendes pole muid andmeid peale nimede või hõlmavad nad ainult mõnda põlvkonda. Lingid neile on seltsi kodulehel muidugi olemas.

Neli ülalmainitut on ainukesed avalikud eestlaste genealoogilised andmekogud Internetis. Hõlmates ligikaudu 10 000 isiku andmeid, on see siiski arvestatav allikas igayhe enda sugupuu koostamiseks. Mõeldes aga, kui palju on suguvõsi Eestis yldse uuritud ning kui paljud neist on arvutisse sisestatud, on see kahjuks alles kadvväike osa ning loodetavasti suureneb kiiresti. Selleks lootuseks annab alust fakt, et nimetatud neljast suguvõsast on kaks Internetti yles pandud alles viimaste kuude jooksul. Kahtlemata peab sellise tegevuse juures arvestama kehtivaid õigusakte, eriti "Isikuandmete kaitse seadust".

Kõigil genealoogiahuvilistel on aga enne oma töö avalikustamist vajalik andmeid koguda ning yha laienevate võimalustega Internet pakub selleks juba praegu sadu võimalusi. Kõiki kohti, kust võib eestlaste suguvõsa koostamisel andmeid leida, ei ole võimalik kunagi yles loetleda. Isikuandmete kogumiseks on kõige otstarbekamad online-andmebaasid, mida on Eesti serverites päris mitmeid. Siiski peagu kõik nad on ka publitseeritud, miska on nende olemasolu lihtsalt andmete otsimist kergendav, mitte aga andmeid juurde lisav.

Nähtavasti suurim elulooliste isikuandmete kogu eestlaste kohta Internetis on Album Academicum ehk Tartu ülikoolis aastail 1919—1944 õppinud üliõpilased ning nende eluloolised andmed. Kokku on seal 21 000 isiku lühielulood. Otsida on võimalik perekonnanime ja matriklinumbri järgi. Andmebaas asub Ajalooarhiivi serveris. Olulisel hulgal isikuandmeid (kokku 35 000 kirjet) sisaldavad raamatud Poliitilised arreteerimised Eestis I ja II osa, mis on leitavad Okupatsioonimuuseumi kodulehekyljelt. Samas on veel ka Eesti kaadriohvitseride saatus ning Pro Patria ehk Teises maailmasõjas langenud eestlased (6666 nime). Pro Patria II ehk langenud metsavendade nimekiri (umbes 3000 nime) on Metsavendade kodulehel.

Suurem osa neid allikaid (v.a Album Academicum) on vaid väikese ajaperioodi kohta – nõukogude aja esimesed aastakümned. Täiesti on puudu 20. sajandist varasemad allikad ning tegelikult ka genealoogia klassikalised allikad, mida võib hulgaliselt leida välismaa genealoogialehekylgedelt – sündinute, abiellunute ja surnute nimekirjad, surnuaedade registrid, elanike ja maksumaksjate nimekirjad jne. Mitmed sellised on Eestis publitseeritud ning vajaksid vaid arvutisse sisestamist, kuid samas on enamik selliseid allikaid veel käsikirjalised. Eestis leidub suuri isikuandmete kogusid juba ka arvutis ning vajalik oleks leida võimalus need kasvõi osaliselt Internetti yles panna. Tihti on need ju nagunii tehtud riigiasutuste finantseeritud projektide raames ning ei tohiks seega kätkeda endas äriideed. Hõlbustab uurimist ju seegi, kui on võimalik yhest kohast otsida isiku või perekonnanime kohta võimalikke allikaid, mitte isegi andmeid endid, sest tunnistagem tõsiasja, et peagu kõikidest suurematest andmekogudest on igal genealoogil tõenäoline leida infot oma sugulaste kohta.

Kuni kompaktsed andmekogud täienevad, on võimalik eluloolisi andmeid leida kümnetelt, kui mitte juba sadadelt organisatsioonide (nende liikmete nimekirjad, juhatuse liikmed), koolide (lõpetanud, õpetajad), külade-valdade ja teistelt taolistelt lehekylgedelt. Nende kohta esialgu linkide koondamine ning võimaluse korral yhtse otsingusysteemi loomine võiks olla Eesti Genealoogia Seltsi kodulehekylje eesmärke. Internet pakub isikute otsimiseks veel paljusid lisavõimalusi, mida suguvõsauurijad peaksid samuti kasutama. Need on näiteks eraisikute telefonikataloogid, elektronposti aadresside kataloogid, õpilaste, üliõpilaste ja töötajate nimekirjad jm. Olen ise ÜS Raimla liikmete andmete otsimisel leidnud nii 1929. a surnud yliõpilase lähisugulasi.

Välismaade materjalid

Eestlasi on leida peale Eesti ka väga paljudes teistes maades ning nendegi andmekogud võivad osutuda väga vajalikuks mõne välismaale läinud perekonna jälile jõudmiseks. Enamik eestlasi läks välismaale siiski alles Teise maailmasõja ajal ning sellised andmestikud on vaid harva Internetis isikuandmete kaitse tõttu.

Kõige suurem sellest perioodist on USAs pidevalt täiendatav aastast 1936 surnute andmebaas (Social Security Death Index, kokku 63 miljonit kirjet), kus on hulgaliselt ka Ameerika Ühendriikides sumud eestlaste andmeid. Suuremate eestlaste kogukondadega riikidest ongi USA kohta kõige rohkem online-andmestikke. Näiteks Rootsi, Kanada või Austraalia eestlaste kohta pole Internetis autorile midagi silma hakanud. Mitmed lehekyljed reklaamivad võimalust otsida kuni 500 miljoni isiku hulgast. Teinud mõned otsingud eesti perekonnanimedega, ei leidnud autor siiski midagi, mis oleks kinnitanud selliste andmebaaside kasulikkust Eesti uurijatele. Proovida võib, kuid muidugi on mõttetu otsida andmeid selliste Eesti nimede kohta, nagu Hansen, Peterson jt. Yhe "väiksema", 23 miljoni isiku andmeid sisaldava RootsWeb otsingusysteem võimaldab otsida ka kohanime järgi. "Estonia" andis seal suhteliselt kenakese hulga kirjeid - tervelt 264, levinumad liignimed olid Sumberg, Kutt (nähtavasti Kütt), Mõttus jt. Tolle veebilehekylje kaudu saab yhendust võtta ka sugupuu Internetti panejaga, samuti saab igayks sinna oma andmeid "yles laadida". Igatahes tasub järele kaeda. ÕÄÖÜ-d sisaldavad nimed on uurijale Internetis otsimisel nuhtlus, sest 99% võõrandmebaasidest neid ei tunnista.

Teised otsingusysteemid võimaldavad otsida korraga nii andmebaasidest, Internetist kodulehekylgedelt, teatetahvlitelt, reklaamidest jm. Tulemusi võib selliste otsingutega olla palju (kui otsitakse nime, mis võib olla levinud ka teistes maades), kuid vajalike andmete leidmise tõenäosus kahjuks väike.

Välismaale läinud sugulaste leidmiseks on kasulikud e-posti aadresside ja telefonide ning aadresside kataloogid. E-postiga järele pärimine, kas tegu on õige isikuga, on kiire ja lihtne, seepärast julgeb autor seda oma kogemuste põhjal soovitada.

Abimaterjalid

Peale otseste allikate on Internetis paljusid genealoogide abimaterjale. Eestis ysna hõlpsalt jälgitava onomastika olulisemad kaks andmebaasi - prof Aadu Musta koostatud nimede paneku ja nimede eestistamise andmebaasid ei ole veel Internetis kasutatavad. Nimede kohta pakub AS Andmevara võimalust otsida 1995. aasta elanike registrist perekonna- või ka eesnime esinemissagedust. Kahjuks viie või vähema nime olemasolu ei kuvata.

Ajalooarhiivi serveris asuvad näiteks hingerevisjonide register. Eesti ala mõisate register, Eestimaa kubermangu valdade register 1866—1917, mõisa- ja isikufondide nimistute isikunimede register jt; Eesti Keele Instituudi serveris Eesti kohanimede register.

Välismaa lehekylgedest võiks alustada saidist Genealogy World, kus on maailma kohanimed, telefoniraamatud, kalendriarvestusprogrammid, sõnaraamatud jm.

Alguse või vähemalt vajalikke kontakte saab leida eesti genealoogia foorumilt, kuhu eesti juurtega välismaalased postitavad infot oma otsitavate kohta, sama otstarvet täidab ka otsitavate Eesti isikute ja perekondade lehekylg ning Tartu ülikooli listserveris peetav genealoogia e-posti loend (list).

Eesti Genealoogia Seltsi kodulehekyljel on veel osaliselt, peagi ehk terves mahus olemas seltsi osakondade häälekandjate täistekstid, mille hulgas on rohkelt kasulikke näpunäiteid ja abimaterjale. Suureks abiks oleks uurijate andmete leitavus samas, kontaktandmete avaldamisega on aga seotud mitmed kysitavused. E-posti aadressi avaldamist ei pelgaks vast keegi, kuid paljudel uurijatel seda veel pole. Kodutelefoni aga keegi niisama lihtsalt Internetti yles ei pane, kuigi välismaal on võimalik saada sedamoodi uurijaid kätte kyll.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et eestlaste genealoogia allikaid ning suguvõsauurimise abimaterjale on Internetis veel suhteliselt vähe. Juba uuritud sugupuid on Internetis küll samuti väikesel hulgal, kuid need kätkevad endas täiesti arvestatava hulga isikuandmeid. Eesti Genealoogia Selts võiks olla organisatsioon, mis aitab oma liikmeid ning teisi huvilisi selle ala edendamisel. Selts võiks korraldada arvutikursused ning oma arvuti olemasolul lasta liikmetel sugupuid sisestada ning neid Internetti yles panna. Samuti kuluksid ära mitmed abimaterjalid, mis on paberil juba olemas ning vajaksid elektroonilisele kujule viimist. Eesti rahva suurust arvestades pole sugugi võimatu näiteks kõikide pärast nimedepanekut Eestis elanud inimeste andmebaasi koostamine.

Lõpetuseks tõestus, et kõike Internetis ei saa tõsiselt võtta. Näiteks oli keegi naljahammas postitanud eestlaste genealoogia foorumile Aivar Voitka nime all teate, "kui keegi on näind mu vennast ÜLO palun võta muga ühhendust". Enne, kui nn Ylo Voitka jõudis kirjutada. et "saame kokku murdunud kase all", jõudsid osad soovitada Aivaril oma venda otsida eesti eraisikute telefoniraamatust aadressil www.ee.ee ning samuti yks teadjam inimene selgitada, et tegelikult on tegu hoopis eestlaste vaat' et rahvuskangelastega, mitte genealoogiahuvilistega.