Linnas
Vastseliina khk. elanud ja Põhjasõja aega uuritud Linnase sugupuust on kindlasti kõige värvikam isik rendiperemees Tanno Linnas, kes oli minu vaarisa vanaisa. Kuna Tannol olevat olnud nõiavõimed, siis pidi kogu ümbruskond tema meele järgi elama. Ka olevat Tannol pulmades esimese öö õigus olnud ning kui pruutpaar temaga samal nõul polnud, nõidunud Tanno nad libahuntideks. 1836. a. saanud pulmalistel Tanno reeglite järele elamisest küllalt ning nad uputanud ta järve, mida nimetatakse tänapäevalgi Linnasjärveks. Tanno kolmest järeltulevast põlvkonnast said eesrindlikud ja lugupeetud taluperemehed, kes esiisa nimegi suhu võtta häbenesid.

Kahar
Põlva khk. pärit 18. saj. algusesse uuritud Kahari sugupuust olen kõige rohkem kirja pannud oma vaarisa August Kahari seiklusi I Maailmasõja ja Vabadussõja päevilt. Juba noorukieas lauavabrikut rentinud August Kahar oli näide ettevõtlikust ja kartmatust mehest, kes kahel korral pääses tänu oma erakordsele otsustusvõimele ja treenitusele mahalaskjate rivi eest põgenema.

Metsaalt
Muhu khk. juba 1704. a. väikest talu pidanud Metsaaltidest väärib märkimist tislerina lisa teeninud vaarisa Mihail Metsaalt, kes pidas üle 50 aasta päevikut, kuhu ta päev-päevalt märkis üles kõik ümbruskonna tähtsamad sündmused ja igapäevased tööd. Ilmselt Muhu Grünthalite geenid on nii mitmestki Metsaaltist teinud head kirjamehed. Ka minu vanaisa Vassili Metsaalt on kirjutanud põhjaliku Muhu elu käsitlevad mälestused.

Pulst
Tori khk. pea Põhjasõjani uuritud Pulsti sugupuust jõukal rendiperemehe tütrel juhtus õnnetus - sündis vallaspoeg. Perekonnast hüljatud õnnetu noor ema läks paljajalu talvisesse metsa oma kannatustele lõppu otsima. Väike poeg kasvas siin ja seal erinevate isa sugulaste pool ning alles leeri minnes sai ta teada oma tõelise päritolu. Järgnesid traguniaastad Poolas, kus noormees õppis selgeks nii sadulas raiumise, hobuste tohterdamise, sepatöö, leivaküpsetamise kui ka aednikutarkused. Kõik need oskused tulid minu vaarisa Andrei Pulstile edasises elus kasuks. Ta teenis elatist puumajade ehitamisega ning oli 45 a. õigeusu kirikunõukogu liige. Oma kireva eluloo pani ta 90 a. vanuses kirja, lõpetades selle kuldaväärt sõnadega: "Mina oma päevi ei raisanud ja laupäeva õhtul ei jäänud peod tühjaks. Ole viks, ära joo viina, ära suitseta tubakat, sest see ongi see ülejääk. Sa inimene, tark mees küll, aga põletad ülejäägi ära."

Ilona Aim