EGeS Juubelikonverents Tartus


EGeS Tartu osakonna XX juubeli konverents toimus 17. septembril 2010. aastal. Konverentsi juhatas sisse EELK Kambja koguduse õpetaja ja EGeS Tartu osakonna liige Kristjan Luhamets kutsudes avasõna ütlema EGeS juhataja Raivo Maine.
EGeS esimese esimehe Harry Talvoja ämm muretses, et ta on suguvõsas viimane ja nii hakatigi Tallinnas koos käima ja asja arutama, mille tulemusena taasloodi genealoogia selts 5.mail 1990.a. Aseesimees oli Jaks Lankots Tartust, kes kutsus kokku Tartu osakonna 20 aastat tagasi 18. septembril 1990.a.
EGeS lipu tõi sisse Uku Joassoone Tartu osakonnast Martin Lipu ühislaulu “Eesti lipp” saatel.

Kaunistagem Eesti kojad
kolme koduvärviga,
mille alla Eesti pojad
ühiselt võiks koonduda

Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson kui Martin Lipu järeltulija sai sõna teisena. Ta jutustas meile, kuidas ta kohtus Erik Hurdaga Nõos ja kuidas viimane saatis hiljem Saksamaalt Münchenist materjale ja pilte Martin Lipu ja tema pere kohta. Martin Lipust on kirjutanud Mart Jaanson Nõo kiriku lehes (EELK Nõo koguduse sõnumileht “Rahutegija”). Vaata: http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/mlipp.html
Jälgides päevakorda andis endale sõna Kristjan Luhamets, kes kõneles ajaloolise vana Tartumaa jaotusest muinasajast tänapäevani.
Seejärel tutvustas Tartu osakonna asutajaliige (pilet nr. 73. omanik) Maimu Kiik osakonna ajalugu. Ta kõneles meeldejäävamatest üritustest 20 aasta vältel ja meie muredest, samas andes hoogu edaspidiste ülesannete täitmiseks. Maimu Kiigu ettekande ajal näitasime fotosid seinal, selle eksponaadi valmistas Paul Sõrmus.

EGeS juhataja Raivo Maine andis tänukirjad Tartu osakonna asutajaliikmetele, kes kohal olid: Maimu Tinn, Enn Tammeveski, Paul Vahelaan, Maimu Kiik.
Vastloodud EGeS Valga osakonna juhataja Viivi Sirmais õnnitles Tartu osakonda juubeli puhul. Ka EGeS Võru osakond oli esindatud arvukalt, meiegi oleme Võru üritustel käinud.
EGeS sõbramärgid said Janis Tobreluts, Hillar Palamets, Toomas Muru, Mart Jaanson.

Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss tegi teatavaks hea uudise: peagi ilmuvat meie suguvõsauurimise alustaja Martin Lipu raamat “Karellide suguvõsa” kordustrükina. Seejärel asus ta kõnelema Jaan Poska suguvõsa uurimisest. See oli küll väga keeruline protsess, kus talude ja inimeste nimed pidevalt vaheldusid. Suguvõsauurimine toob kaasa peale lõputu otsimise ka mõttetöö ja hasardi (seda viimast ütles Fred Puss Vikerraadios). Fred Puss analüüsis teekonda Paistu personaalaraamatutes väga pöhjalikult. Kui kellelgi on soovi tervet uurimust uuesti kuulata, võib Mall Pendinilt saada paljundamiseks kasseti, loomulikult Fred Pussi loal.

Birgit Kibal - Rahvusarhiivi Arendusbüroo nõunik ja infojuht - tutvustas meid teemaga, mida uut lähiajal Saagast leida võib - nii kohalike EELK koguduste koostöö kui ka Euroopal Liidu projektide koostöö raames.

Hillar Palamets - raadio kuldsuuu - kõneles kolmest karskusliikumise tegelasest - Jaan Tõnissonist, Villem Ernitsast ja Aleksander Elangost. Tsaariaja lõpul venestamisperioodil oli rahvamees karsklusega tegeleja. Vene keisririigi rahandusministrina viis Sergei Witte läbi viinamonopoli riigistamise. Eesti ärkamisaegne kultuuritegelane Karl August Hermann kirjeldab oma Eesti universaalleksikoni käsikirjas neljal leheküljel alkoholismi ja alkoholi. Ta müüs “Postimehe” haritlaskonnale ja ärimeestele. Toimetajaks sai karskustegelane Jaan Tõnisson, Tartu Eesti Põllumeeste seltsi esimees, edasine peaminister, kes 1919.a moodustas uue valitsuse. Jaan Tõnissonil on kaks teenet:
I.1.detsembril 1919.a, avati Eesti rahvuslik ülikool ja
II.2. veebruaril sõlmiti Tartu rahuleping.
Villem Ernits ja Aleksander Elango olid ülikooli avamise aktusel, sest V. Ernits sai kutse kahele. Aktus kestis 5 tundi. Aleksander Elangost pidi saama Peeter Põllu mantlipärija, ta sai viimase soovitusel stipeniumi Viinis õppimiseks. Viinis olid õppejõududeks Jung ja Freud. A.Elango muutis oma diplomitöö teemat, Eestisse tagasi tulnud, sai ta Peeter Põllu õppeülesannetest ainult neljandiku olles pedagoogikakateedri juhataja. Kui ta oli 99 aastane, avaldas ta raamatuna oma artiklite kogumiku.
Villem Ernits oli 1959.a. Moskvas Rahvusvahelisel näitusel, kus tahtis näha panoraamkino, appi tuli juhus - Richard Nixon näituse kuraatorina aitas kinno sisse pääseda. 1926.a. peeti rahvusvaheline karskusliikumise VIII kongress Tartus, aga saadikuks valiti Ernitsa asemel Peeter Põld. Et Villem Ernits oli pärit Palalt, siis ta tahtis isatalust teha muuseumi 1980. aastail, kolhoos oleks majale uue katuse pannud, kui Ernits oleks astunud kolhoosi liikmeks.

Palamuse muuseumi teadur Tiina Kivits kõneles Oskar Lutsust kui rahvamehest, kes armastas nalja. Lisaks lugege Aivar Kulli “Oskar Luts: pildikesi kirjanikupõlvest” (Ilmamaa, Tartu 2007).
Oskar Lutsu sugupuu oli esimene eksponaat meie näitusel, saime selle O.Lutsu majamuuseumi teadur Liivi Rosenvaldi käest ja kujundajateks olid endine kunstikooli direktriss Krista Roosi (Simm) koos tütrega. Krista Roosi Lubergide sugupuu sai näituse pilkupüüdvamaks eksponaadiks pealkirjaga Eesti aeg, hiljem, apa.
Jenny Luberg on ka Mall Pendini sugupuus olemas, Tartumaa sugupuudes oleme kõik üksteisega seotud, niii Taskad, Pendinid kui ka Kalkid. Oskar Lutsuga on sidemeis Tõnis Kimmeli suur sugupuu. T. Kimmel nimetab end Lutsu vesivõsuks.
Juhan Liivi põhjaliku sugupuu (kahjuks mustandina) saime Kirjandusmuuseumist Rutt Hindrikuse kaudu. EGeS Tallinna osakonna Tartu tugirühma vanemalt Kaisa Vahurilt on Tari Mihkli järeltulijad (Sangaste khk, Laatre mõis), Agnessa Sirki esivanemad Kodavere khk, Anu Mullarilt -Vilma Vares-Paguta esivanemad Võnnu khk, Saskia Kasemaa (Kits) kõukude tabel.
Peale sugupuude oli näitusel kirjatööd - Enn Ojalt “Meie pere lugu - Ojade ja Vikside suguvõsad” ja Viktor Ottase “Ottaste suguvõsa” korrastatuna Enn Oja poolt. Mare Mustalt - I. Taskad ja II. Kõsse kooli ajalugu 1860.-1947.a.
Maret Vanamb - Vana-Piigaste kool. Meenutusi koolipõlvest 1940-ndad - 1955.a.
Priskilla Laaneoja “Suguvõsalood” kirjandusmuuseumi fond 350.
Keset saali oli Maimu Kiigu laud, kus sugupuu oli linana ümber laua. Laua peal kaustad. Tema laua juures oli kogu aeg palju huvilisi, sest esitlusviis oli läbi mõeldud.
Kahjuks panime oma kaustad vitriinilaudadele klaasi alla, sinna jäid Mall Pendini Rägod, Mossinid ja ka suur pildialbum paljude fotodega EGeS -i ja Tartu osakonna üritustest.

Raamatunäitus oli koostatud Tartu ja Tartumaaga seotud tegelaste viimaste aastate teostest. Raina Rumvolt “Kursi kiriku kellamehe lapsed”, Jaan Sõrmus “Külakoolmeister”, Aino Praakli “Tädi Maali jutud”, Merike Mäemets “Ümber Võrtsjärve”, Erast Parmasto “Ühe seenevana elupäevad”, Evald Rooma ”Emajõe ääres kasvanud”, Mati Hint “Minu vaade maale ja merele”, Agnes-Asta Marandi raamatud Nõo kihelkonnast, Evald Rooma “Emajõe ääres kasvanud”, Heinart Sillastu “Koostööaastad”, Mihkel Mutt - Mälestused I-III , Oskar Lutsu ja Juhan Liivi teoseid.

Loodame, et Tartu konverents täitis omale võetud ülesande, teha ülevaade suguvõsauurimise algusest tänapäevani.