Liivlased

Vt kirjutis "Postimehes"

Õppereisil liivlaste maal






Rothid ja Kanepi kihelkond
Milvi Hirvlaane

Kanepi kihelkond on asutatud Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga 4.augustist 1675 Põlva, Urvaste, Otepää kihelkondade äärealade baasil. Sellepärast on need keskused, samuti Võru linn kõik Kanepist peaaegu võrdsel kaugusel ca 20 km. Noor kihelkond elas üle ikaldused ja näljahädad ja kaotas Põhjasõja järel möllanud katku ajal hulk elanikke. Põhjasõja Erastvere lahinguga rootlaste ja venelaste vahel 30. detsembril 1701 (vana rootsi kalendri järgi) läks Kanepi kihelkond ka kooliõpikutesse. See oli esimene lahing Põhjasõjas, mis lõppes vene vägede võiduga rootslaste üle.

Sellesse räsitud kihelkonda tuli 1780.a. kirikuõpetajaks Johann Philipp Roth (*Pärnus 13.11.1754 † Kanepis 13.6.1818 vkj.), Leipzigisse ja Hallesse 14 aastase poisikesena haridust omandama läinud neljandat põlve liivimaalane. Töötas Kanepis 38 aastat kuni oma surmani. Kultuuriloos on tuntud tema suured teened talurahva haridustaseme tõstmisel. Möödunud kevadel tähistas oma 200.juubelit Kanepi Gümnaasium, kes oma eelkäijaks loeb esimest eesti poiste kihelkonnakooli, mille 1804.a. asutas praost Johann Philipp von Roth (hääldada Rood). See kihelkonnakool oli silmapaistev selle poolest, et selle õppeprogramm oli koostatud taasavatud Tartu Ülikooli koolikomisjoni poolt ja selle komisjoni töös osalenud Roth viis selle ise esimesena ka ellu. Külakoolidest (13) valiti välja 20 andekamat poissi ja neile õpetati lisaks Piibliloole ja peast rehkendamisele veel maateadust, ajalugu, põllumajandust, käsitööd, võimlemist, (mida nimetati turnimiseks) ja mitmel häälel laulmist. Selline uus koolitüüp võeti kasutusele üldisena teistes kihelkondades veerand sajandit hiljem. Pedagoogikateadusele andis see kihelkonnakool vastastikuse õpetamise meetodi, st, et vanemad poisid õpetasid nooremaid ja "priimus" täitis abiõpetaja ülesandeid praosti enda juhendamisel. Sama kirikuõpetaja Rothi poolt omal kulul asutatud vaeste tütarlaste käsitöökool alustas tööd 12.detsembril 1811. Seega on ka tütarlaste käsitööõpetuse kätkilauad on Kanepis, seda liini jätkab Kanepi Gümnaasium, korraldades ka kihelkonna piirides asuvate koolidega koos käsitöölaagreid "Pärikultuur". Need koolid andsid hariduse ja haridusjanu paljudele talurahva põlvkondade poegadele ja tütardele Kanepi kihelkonnas.

1806.a. asutas praost Roth talurahvale võru-tartukeelse nädalalehe "Tarto maa rahva Näddali-Leht", mida andis välja koos oma Võrus koolideinspektori, sündikuse ja linnapeana töötanud venna Carli, oma Tartus studeeriva poja, hilisema ülikooli soome ja eesti keele lektori Georg Philipi ja õemehe, Põlva pastori G.A.Oldekopiga, kes ajaloolise paradoksina teenis selle eest esimese eesti ajakirjaniku tiitli. Ka seda maakeelset esimest nädalalehte loetakse haruldaseks nähtuseks maailma kultuuriloos.

1810.a. andis Roth esimesena veel pärisorjuses talupoegadele priinimed, mis olid valitud inimest ümbritsevast loodusest ja esemetest: Sann, Hammõ, Lattik, Kõrv, Tarkus, Heldus, Lõhmus, Sisask, Saag, Külm, Leib, Sai, Avvus jne. Professor Ariste armastas küsida: "Mis su priinimi on?" ja kuuldes, et "Jalas", teadis ta et see võib olla Kanepi kihelkonnast.


Rothi hariduslik, võru-tartu keelt arendav, kirjanduslik, kultuurilooline tegevus, tema tähtsus ja tähendus Kanepi kihelkonna vaimsele ja ka materiaalsele arengule oli silmapaistev. Praost tõi kihelkonnakeskuse tähtsuse tõstmiseks Kanepisse praostkonna keskuse koos raamatukogu ja lugemisseltsiga, mida peetakse Õpetatud Eesti Seltsi eelkäijaks. Praost Rothi jaoks loodi Ülemkonsistooriumi poolt keelepiiride järgi 17 kihelkonnast koosnev võru-tartukeelne praostkond 1805. Selle kaudu avaldas ta suurt mõju kogu praostkonna arengule.

Rothide perekonnapäevaks 2000.aastal valmis käesoleva ettekande autoril mahukas ligi 300-leheküljeline raamat "Johann Philipp von Roth". Lisaks esmakordselt publitseeritud Rothi kirjavahetusele kindral-superintendent K.G.Sonntagiga on selles raamatus avaldatud ka esmakordselt Rothide sugupuu. Selle koostas praosti noorema tütre Johanna pojapoeg Voldemar Hartmann. Voldemar Hartmanni koostatud genealoogias olid andmed 342 praost Rothi perest põlvneva isiku kohta, neist 170 mees- ja 171 naisliini esindajat. 1950.a. oli neist elus veel 114 nais- ja 99 meesliini esindajat. Raamatu koostaja poolt kogutud ja täpsustatud materjalide alusel on lisatud veel ca 30-40 isiku andmed.

Praosti peres oli 12 last - 5 poega ja 7 tütart ja nad kõik valdasid "maakeelt", st. võru keelt. Praost ise oli võru-tartu keele hea tundja ja tuline toetaja. Üks poegadest, praosti enda nime kandev poeg suri Kanepis lapsena. Kõik praosti meessoost järeltulijad õppisid Tartu Ülikoolis.

Praosti järeltulijatest oli kõige arvukam tema poja Gustav Davidi (8 last) sugupuu, kellest tuntum on Veriora mõisa liin, kuhu kuuluvad tänased Rootsi, Saksamaa, Ameerika, Itaalia ja Kanada Rothide järeltulijad. Kanepi kooli kahele parimale emakeele tundjatele antakse juba viiendat aastat järjest välja Karin ja Britt-Marie von Rothi ühekordset stipendiumi, tunnustamaks praosti tegevust võru keele arendamisel.

Suuruselt teine on praosti noorema tütre Johanna järeltulijad, kelle järelpõlv läheb kokku maadeuurija Ferdinand von Wrangelliga Hermann von Wrangelli ema kaudu. Hermann oli Eesti ja Läti koolide abistamiseks 1992.a. Saksamaal loodud "Pro Scola" asutaja, tõi Kanepi koolile kitsal ajal abi ja temast sai tema enda teadmata sidemete looja Rothide järeltulijatega. Ta on Johanna järeltulija V põlvest. Johanna von Roth (*Kanepis 1.12.1804 † 9.6.1852 Kalugino mõisas Tambovi kub.) oli vanemate surres vaid 13 aastane, teda kasvatasid vanemad õed Võrus ja Vastseliinas. Õppis Võrus oma onunaise Anna von Rothi tütarlaste erakoolis. Venna Gustav Dawid von Rothi kaudu tutvus Johanna tubli majandusmehe August Hartmanniga, kes majandas vennale kuulunud Põlgaste mõisat. Nad abiellusid 1826.a. Võrus, lahkusid 14 aastat hiljem Venemaale Tambovi kubermangu, kus juhtisid vene suurmõisaid. Johannal oli 12 last. Aga ka laste pered olid lasterikkad. Viimase leiuna lisandus sellele sugupuule Ameerikast Euroopasse Pariisi tulnud Julie ja David Winni pere, seekord tänapäevase interneti võimalusi kasutades.

Suures Rothide sugupuus on hulgaliselt juriste, arste, sõjaväelasi, majandusmehi, põllumehi, õpetajaid jm. Arstidest töötasid mitmed ka Tartus, Kambjas, Saaremaal, Hiiumaal, ülikooli silmakliinikus, aga ka juhtivate sõjameedikutena ning mujal. Juristid olid väga kõrgetel ametikohtadel ka tsaarivalitsuses.


Kõige noorem praost Rothi järeltulija sündis möödunud suvel Itaalias Paduas Veriora mõisa liini IX põlvkonna esindajana ja kannab oma kuulsa esiisa nime itaaliapärast kuju - Filippo Caesar Alexandro von Roth, Frederik Gustav von Rothi ja itaallanna Laura pojana. Nimetame teda Johann Philipi mantlipärijaks. 7.02.2005




Mall Pendin:
Kanepi kihelkond moodustati naaberkihelkondade äärealadest 1675.a.4.aug. Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga, Võrumaa praostkonna alla kuulus 9 võru- ja 8 tartumurdelist kihelkonda, kirikumõis oli Kanepi.
Johann Philipp von Roth töötas Kanepi kirikuõpetajana 1780-1818.a. s.o. 38 aastat. Tema teened eesti rahva ees olid: Kirjandusallikad:
1.Die Familie von Roth - Dorpat 1911
2.Võromaa kodolugu-Võru Instituut 2004
3.Põlvamaa muistendid - Põlva 2003
4.Milvi Hirvlaane "Johann Philipp von Roth" 2003.a.