Toimetab Mall Pendin   pendin@gmail.com

Koosolekud

Koosolekud toimuvad võimalusel iga kuu esimesel laupäeval Kalevi 13 (www.lmk.ee)
Eelteave Tartu Postimehes, Kultuuriaknas ja genealoogia listis.
Kavas: EgeS Tartu liikmed ja kõik huvilised saavad kokku 06.02.2010 kell 11 Kalevi 13 (www.lmk.ee)
Teemaks: Tartu koolinoorte vastupanuliikumine ----Sini-Must-Valge---- 1946-1951.a.
6.märtsil kell 9.00 sõidame Vanemuise alumisest parklast Jõhvi raamatukokku
Virumaa sugupuude näitusele, mis avatakse kell 11.
Bussis 15 kohta, tasu oleneb sõitjate arvust.
Osalemisest teatada tel 7300842, 55986698

06.01.10

ERM-i näitusemaja loengusaalis toimus arvutiguru Henn Sarve loeng "Sugupuudest natuke teise pilgu all ehk uus teema genealoogias nn. Big Tree".
Pildid

08.12.09

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses toimus jõulupidu, kus Triin Iva kõneles meile Lõuna-Eesti keskuse tegemistest ja luges meie palvel Juhan Jaiki luuletuse "Mäki pere".
Tiiu Toompuu tegi ettekande jõuludest. Vahetasime aastaraamatuid. Lõuna-Eesti keskuse aastaraamatuid võib küsida Mall Pendini käest, nendes on palju huvitavat.

06.11.09

Puurmani kooli huvijuht Raina Rumvolt esitles oma raamatut "Kursi kiriku kellamehe lapsed". Väljavõte raamatust

12.10.09

03.10.09

Torma külastamine. Alustasime Torma Põhikoolis, kus meid võttis vastu pr. Anne Schasmin Carl Robert Jakobsoni tuba-muuseumis. Seejärel tutvusime kiriku, pastoraadi ja kalmistuga. Õpetaja Mehis Pupart näitas uunikumi - 1820.aastal alustatud Torma personaalraamatut. Osavõtjad olid Jõgevalt, Sadalast, Rakverest, Tallinnast, Tartust ja Tormast. Pildid

28.09.09

Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 13, www.lmk.ee) seminariruumis said esimest korda kokku Tartu osakonna Võrumaa juurte uurijad. Osavõtjaid, kes pärinesid Lõuna-Eestist, oli mitmest kandist.
Pildid

12.09.09

12. septembril toimunud osakonna koosolekul rääkis juhataja Mall Pendin kokkuvõtvalt suvistest tegemistest: külastatud mõisatest ja 200. aasta priinime tähistamisest Kanepis. Kohal oli lisaks seltsi liikmetele ka mitmeid uusi huvilisi - kokku 21 sugupuu uurijat. Kõik kohalolnud tutvustasid ennast ja oma uuritavaid perenimesid, ning nii mõnedki leidsid sealsamas ühiseid hõimlasi.
Edasisteks plaanideks on Tartu osakonna tugigruppide moodustamine - esialgu saame moodustada Torma, Võnnu ja Võrumaa tugigrupid. Tugigruppide eesmärgiks on ühe piirkonna huviliste koondamine, et tutvuda teiste sama piirkonna sugupuu-uurijatega. Nagu esimene kokkusaamine näitas, on teise sama kandi uurijatega kohtumine vajalik.
Võrumaa tugigrupi kohtumine toimubki juba 28. septembril.
Oodatud on kõigi seltsi liikmete ettepanekud teemade osas, mida soovitakse koosolekutel kuulda.
Pildid

23.08.09

Koostöös Tartumma Muuseumiga külastasime Liphart'ide mõisaid: Vana-Roosa, Vastseliina, Maramaa, Roela, Tarakvere ja Torma. Kokkuvõte     Pildid

Tegemised kevadel ja suvel 2009

16.mail olime külas Maimu Kiik'e maakodus Partsimõisas. Tutvusime ümbrusega ja Partsi mõisaga.
Pille Laar pühendas meid kõiki oma uurimustesse.

Tormas käisime kolmel korral, selle tulemusel on plaan korraldada Torma pastoraadis selle aasta oktoobris Torma päev, kuhu kutsume kõiki ajaloohuvilisi ja eriti Torma kandi sugupuu-uurijaid. Jälgige reklaami! Pildid

Tartumaa muuseumiga käisime kahel korral vanal Liivimaal, marsruudil Seja - Pedele - Ergeme - Omuli - Veckarki - Seda - Lici- Valmiermuiza - Trikata - Cesis. 24.mail oli peale EGeS Tartu osakonna liikmete esindajaid ka Järva- ja Võrumaalt.
Reisijuhiks oli ajaloomagistrant Märt Uustalu.

Ida-Tartumaa mõisate külastus toimus 6.juunil: Luunja - Uue-Kastre - Kurista - Mooste - Rasina - Ahja. Giid Märt Uustalu. Kordusreis toimub 15.septembril.

24.05.09

Koostöös Tartumaa Muuseumiga külastasime Liivimaa mõisaid: Seja - Pedele - Ergeme - Oomuli - Veckarki - Seda - Lici - Valmiermuiza - Trikata - Cesis Kokkuvõte    Pildid

09.05.09

Marja Jaanivald, Helmi Mäelo tütar rääkis oma ema elust, tööst ja tegevusest.
Helmi Mäelo tõi Emadepäeva tähistamise Eestisse.
Helmi Mäelo elulugu ja koosoleku pildid
Helmi Mäelo pildid

02.05.09

Külaskäik Hellenurme veskisse. Kokkuvõte

18.04.09

Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob rääkis Supilinna ajaloost. Kokkuvõte Pildid

04.04.09

Jalutuskäik Vallikraavi tänaval koos arhitekt Udo Tiirmaa'ga. Kokkuvõte

07.03.09

Heino Prost - Masinatele pühendatud aastad Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseumi kohta saate lugeda siit Kaasettekande pidas Lembit Pettai, kes rääkis künnivõistluste korraldamisest.

10.02.09

Valdur Mikita - Genealoogia ja DNA

10.01.09

Sugupuu arvutis - erinevad võimalused. Aly Valvas tegi ülevaate erinevatest arvutiprogrammidest, mis võiksid sugupuu andmete säilitamisel abiks olla. Kokkuvõte    Pildid Henn Sarv tegi lühikokkuvõtte veebikeskkondadest My Heritage, Anchestry ja Geni.com

13.12.08

2008. aasta kokkuvõtteks toimus traditsiooniline jõulukohvilaud seltsi liikmetele. Meile tuli külla Ants Roomets, kes on EGeS-i ajalehe "Põlvnemislugu" peatoimetaja. Koosviibimise tegime Tiiu Toompuu soovitusel hoopis toiduvalmistamisest. Tiiu andis meile retsepte koju kaasagi. Maimu Kiik tutvustas oma juubelisünnipäeva - sugupõlvede kokkusaamist. Pildid

06.12.08

Heiki Pärdi loeng Eesti taluhäärberid - oma ajastu märgid Kokkuvõte     Taluhäärberid

08.11.08

HELMI MÄELO sünnist 110 aastat. Tema teos "Talutütar"- Eesti talurahva ajalugu kirjanduses Kokkuvõte Linakasvatus Eesti taludes Väljavõte raamatust "Talutütar" Ettekandjad: Maimu Kiik - Eesti talu ajalugu Kokkuvõte EPM teadur Ell Vahtramäe - linakasvatusest Eesti taludes Kokkuvõte

11.10.08

Elust, Eestist ja Eesti suguvõsade ajaloost - eesti keele emeriitprofessor Mati Hint    Pildid    Kokkuvõte

4.10.08

Kuidas alustada suguvõsa uurimist ja siseneda 'Saagasse' - Rahvusarhiivi infojuht Birgit Kibal.    Pildid    Kokkuvõte

12.07 ja 13.09.08

6.09.08 EAA saalis

Tartu osakonna sekretär Mall Pendin tegi põgusa ülevaate suvel toimunud üritustest, millest seltsi liikmed osa võtsid. Seejärel saime tuttavaks enamusega kohalolijaist, kes kõnelesid paari sõnaga endast ja oma uurimisest. Fred Puss asus koosolekut juhatama ja valisime uue juhatuse.

Fred Pussi ettekanne: Isikuandmete kasutamine suguvõsauurimisel

7.- 8.06.08 Pärnu kodu-uurijatega Mulgimaal

31.05.08 EGeS-i Järvamaa, Võru ja Tartu kohtumine Rõuges

18.05.2008 Retk Liivimaale

10.05.08 'Rõsnalt Rasinasse'

		Esines Vello Punning, endine Tartu koolide füüsikaõpetaja. Hiljuti nägi ilmavalgust tema raamat "Rõsnalt Rasinasse. Ühe suguvõsa lugu". See Rõsna küla oli Leevakul praeguse nimega Kassilaane. Vt lähemalt kokkuvõte.

Esinesid Maimu Turbas ja Regina Lell. Maimu Turbas andis põhjaliku ülevaate 1858 a Mahtra sündmustest sidudes ajaloo meelde tuletamise oma suguvõsa uurimisega. Saatuse tahtel püüdis ta leida Mahtra sõjast osavõtjate järeltulijaid Siberimaalt ja ta leidiski Reinvertid Ülem - Suetukist.

Vahepeal oli aga Tartusse tulnud vahetusüliüpilaseks Regina Lell Krasnojarski ülikoolist. Regina Lell kõneles meile eestlaste elust Siberimaal sugulaste juttude ja ajalehe artiklite põhjal. Tema ettekannet illustreerisid fotod CD-lt arvuti kaudu Siberi loodusest,inimestest ja esivanematest sajandivahetusel. See kõik haaras meid emotsionaalselt. Regina ja tema õde Julia Lell"e raamat "Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuk Siberimaal" ilmub Mahtra sündmuste 150 ks aastapäevaks.

Enne koosolekut kutsusime abivajajad EAA uurimissaali, et aidata sugupuu uurimise alustajaid. Registreerus 45 inimest. Pille Laar näitas arvutis, kuidas saagas leida otsitavaid esivanemaid.

1.03.08 Kirjandusmuuseumis

01.märtsil 2008.a. oli meil välja kuulutatud üle pika aja tutvumine kirjandusmuuseumiga Vanemuise tn 42 Rutt Hinrikusega eesotsas. Suur oli aga meie üllatus kui tavalise paarikümne osavõtja asemel oli neid 101. Tänav oli autosid täis, ebaharilik laupäevase päeva kohta.

Kui juhatuse liikmed Eha Kotov ja Pille Laar pool tundi varem kohale jõudsid, oli vestibüül rahvast tulvil. Aga nii nemad kui ka võõrustaja Rutt Hinrikus kogusid end ruttu. Rahvas jaotati 2 rühma ja tutvumiskäik algas. Külmas saalis (ei teatud ju ette valmistada) võttis juhtimise enda peale Merike Naaber, teda aitasid teised meeskonna liikmed küsimustele vastata. Lingitud pildil paremal Merike Naaber ja vasakul Mare Jaeger. Selgus tõsiasi, et kohalolijate seas ei teatud arhiivi olemasolust Tartus! Me saime hästi korralikult reklaamida oma seltsi, kirjandusmuuseumist kõnelemata.

Rutt Hinrikus oli super nagu alati. Siinkohal tema ettekandest üks meeldejääv fraas- sugupuu on nagu raagus puu, luukere, kus ei ole liha peal. Aga me tahaksime, et puud oleksid kõnekad, oleksid näod ja lood. On palju huvitavaid pärimusi, päevikutena maasse maetuid mälestusi , 50 aasta taguseid. Ärme lükkame nende üleskirjutamist edasi, lubame küll aga täidame ka. See variant on natuke kohendatud, aga mõte jääb ikka samaks.

Üllatusena saadi teada, et keldrikorrusel on fotokogu ja nagu reklaamiks leidis üks osavõtja oma esivanemate portreesid. Kokkuvõtteks oli üritus kasulik kõigile - nii muuseumile, sugupuu-uurijatele kui ka juhuslikele kohalviibijatele. Rutt Hinrikus pälvis järjekordselt meie imetluse. Tänusõnad!

 Gooti kirja õppus 2.02.08 ja 16.02.08

Osalejaid oli arvukalt, juhendas EAA infojuht Birgit Kibal. Gooti tähestik. Pildid 1, 2
Ääristel publitseeritud õppevahendid. Pealkiri avaneb hiirenoole alt.

29.01.08  Arhiivinduse teabepäev

Toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis ja pakkus osavõtnutele huvitavaid ettekandeid nii olemasolevatest elektroonilistest infoallikatest Eesti ajaloo valdkonnas, kui ka arvutivõrgu perspektiivsetest kasutamisvõimalustest kõigi huviliste jaoks.
Lingitud pildil seltsi liikmed Enn Uiga, Evald Reintam ja Kalle Kängsep.

04.01.08 Tartu mõisad

Pilte ja vanu kaarte Tartu linnas olevatest mõisatest (Jaama, Anne, Tähtvere) tutvustas Ado Seire.

08.12.07  Jõuluhommik

Koos oldi hubases õhkkonnas laua ümber. Lingitud pildil vasakult Tiiu Toompuu, Maimu Kiik ja Ilme Edel.
Tehti kokkuvõtteid aasta sündmustest ja kuulati ära paar ettekannet. Seltsi kaua-aegne liige Ilme Edel jutustas kaasakiskuvalt oma esivanematest.
Sündmuse salvestas DVD videona Evald Reintam ja näitas seda 4.01.08 seltsi koosolekul.

Ülevaade kooskäimistest 2006-2007. Pildigalerii

27.05.2006

Viimase üritusena sel kevadel toimus jalutuskäik Raadi kalmistutel, mida juhendas Ille Palm (pildil vasakul, filmib Juss Konks). Teekonnale jäid hauaplatsid J.W. Jannsen, K.S. Morgenstern, August Hagen, Julie Hagen-Schwarz, P.C.L. Schwarz, O.L.M. Engelhardt, G. Ewers, Fr.D. Lenz, J.T. Lemberg, J.Fr. Eschscholtz, G.Fr. Schlater, J.W. Krause, Fr.R. Haehlmann, J.J.Fr. Parrot, Uku Masing, Otto W. Masing, Elmar ja Aino Järvesoo, Carl Claus, rida ülikooli õppejõude, P. Ariste, R. Ritsing, tuletõrjujate ühisplats, J. Lotman ja Z. Mints, K.E.v. Baer, H. Noor (sammas kommunismiohvritele), H. Moora ja H. Ligi, D.O. Wirkhaus, Fr.R. Kreutzwald, B. Alver ja M. Lepik, K.-S. Rebane, J.V. Veski, H. Parts, V. ja E. Ridala, A. Laas, A. Arrak, H. Normann, J. Vilip, N. Veiderpass, M.J. Eisen, A. Valdes, A. Koop, A. Matteus, A. Kitzberg, A. Haava, J. Kuperjanov, M. Härma, R. Kallas, H. Uinn, J. Hurt, Arraku kabel, Krasnojarski polgu hukkunutele, J. Jõgever, G.P. Mihhailovski, M. Rosberg, M. Rostovtsev, A. Podcekajev, L. Puusepp, M. Moier, K. Menning, A. Weitzenberg, J. Simm, H. Koppel, A. Wiera. See on vaid tühine osa kõigist kultuuriinimestest, kes seal puhkavad.

Kalmistute teema jätkuks tutvustame Vana-Jaani kalmistu rüüstamise lugu - väljavõtteid prof. Herbert Normanni mälestustest (Ille Palmi ettekanne seminaril Spordimuuseumis 11. juunil 2004).

Lähema info kalmistute kohta leiate veebilehelt Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste register.

Mõned pildid Raadi kalmistu külastusest.

6.05.2006 Järvamaa osakonna juhataja Vello Kallandi tutvustas omakoostatud raamatut koduküla Metsla ajaloost jt kodu-uurimistöid. Aastate jooksul kogutud, läbi töötatud ja süstematiseeritud materjalidest on valminud mitmeid käsikirju, osa neist ilmunud ka trükis: Inimesed isakodust (Tallinn 1954, vanaonu Augustin Allikase käsikiri); Agronoom vastu eluvoolu (1998, käsikiri), isa elulugu, ilmus järjejutuna Järva Teatajas; Minu elu sik-sakid (2001, käsikiri), avaldatud lühendatult Eesti rahva elulugude III kõites; Tema enam ei kirjuta (Jüri Klaamanni kirjad kodustele I maailmasõja päevilt); Karrino valla proto-koli ramat; Metsla küla läbi sajandite, I osa (2004); Metsla talud ja inimesed, II osa (käsikiri). Pilte koosolekult: 1, 2, 3.

1.04.2006 Aprillikuu koosolekul tutvustas hr Olev Raudjärv omaloodud genealoogiaalast arvutiprogrammi (täpsemalt vt kodulehelt http://www.hot.ee/olev/). Programm on eestikeelne, võimalusterohke, mugav ning kiire. Teema äratas suurt huvi, kuulajate küsimustele ei tahtnud lõppu tulla. Enesetutvustuseks sai sõna seltsi uus liige Rein Lillak, kes seni on uurinud põhiliselt isapoolset suguvõsa Ida-Virumaalt. Pilte koosolekult: 1, 2, 3.

4.03.2006 Maastikuarhitektuuri doktorant Nele Nutt rääkis Tartumaa mõisamaastikest ajas ja ruumis, aluseks 2005. a. ilmunud "Tartumaa mõisad" (autorid Juhan Maiste, Nele Nutt). Uuriti 54 (tänase) Tartumaa piiridesse kuuluvat mõisat, koostati nende mõisate plaanid 100 aastat tagasi ja tänapäeval. Enamus Tartumaa mõisatest on elusmõisad - säilinud on mõisaaegseid hooneid, puid ja parke. Kahjuks umbes 35% uuritud mõisatest kuulub nö surnud mõisate hulka, kus mõisakeskkond ei ole enam tajutav. Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8.

4.02.2006 Kaja Haukanõmm pidas ettekande teemal "Suur põgenemine 1944. aastal. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud". Millal, kuhu, miks, kuipalju - need ja mitmed teisedki küsimused kerkivad ikka ja jälle, kui teemaks tuleb nn "suur põgenemine". Üllataval kombel on vastava alaga tegelejaid teadlaste hulgas seni vähe olnud. Veel pilte: 1, 2, 3. NB! Loengu salvestust DVD-l saab laenutada juhatuse käest koosolekute ajal.

7.01.2006 Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus vestles teemal "Kuidas kirjutada elulugu". Ta rõhutas elulooliste mälestuste kogumise tähtsust, mis võimaldab mõista vastavat ajastut ja ühiskonda. Eluloo kirjutamine on tihedalt seotud genealoogiaga, märkis ta, sest "Sugupuu ilma mälestusteta on nagu luukere ilma lihata". Huvitavatest leidudest oma suguvõsa uurimisel rääkis Lo Järvekülg (pildil 3, paremal). Paar pilti: 1, 2, 3.

3.12.2005 2005. aasta viimasel koosolekul tegi ettekande Põlva maavanem Urmas Klaas, rääkides õigeusu kiriku ajaloost Eestis. Ta on üks vähestest ajaloolastest, kes selle teemaga põhjalikumalt tegelenud. Kogu isevalitsuslik ideoloogia Venemaal baseerus õigeusule, sest mis oleks Venemaa ilma õigeusuta. Kuidas õigeusk meile tuli, sõjad ja vallutusretked, Eesti alade minek Vene impeeriumi koosseisu, usuvahetusliikumine, õigeusu kirikute ehitamine jne - nii jõuti teemadega tänapäeva. Pilte koosolekult: 1, 2, 3. NB! Loengu salvestust DVD-l saab laenutada juhatuse käest koosolekute ajal.

5.11.2005 Genealoogiaseltsi Viljandi osakonna juhataja Tiina Tafenau rääkis teemal "Kas ja kuidas olla põhjalik sugupuu uurimisel?", illustreerides ettekannet rohke allik- ja pildimaterjaliga. Noor uurija Katrin Trump (pildil 4 vasakult teine) tutvustas oma isapoolset suguvõsa ja sugupuud. Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4.

1.10.2005 Oktoobrikuu koosolek algas info jagamisega. Põhjalikumalt tutvustati 12. novembril Tallinnas toimuvat EGeSi juubelikonverentsi, mille kohta korraldustoimkonna esimees Jaan Tagaväli saatis piisava eelinfo. Oktoobrikuu koosoleku põhiesinejaks oli koolimees Elmar Ernits, kelle ettekanne käsitles omaaegset koolikorraldust Eestis. Teema on tihedalt seotud ajalooga, võimaldades esile tuua huvitavaid seoseid. Juttu oli piiskopkondade juures asutatud toomkoolidest ja koostrite juures tegutsevatest kloostrikoolidest, kus õpetus toimus ladina keeles ja oli mõeldud vaid eliidile. Hilisemad reformid koolipõllul said mõistetavaks läbi mitmete kõrvalpõigete ajalukku - igal Eestit valitsenud võimul oli oma nägemus koolikorraldusest. Lõpuks jõuti teemaga Eesti Vabariigi aegadesse. Vt ettekande konspekti

Koosoleku teises osas esines Aino Kureniit, kes rääkis oma suguvõsa uurimise tulemustest, ettetulnud raskustest ja probleemidest. Ta alustas sellealast tegevust alles 2003. aastal, kuid on jõudnud üsna hästi edasi suurel määral ka "õnneliku juhuse" tõttu - perekonnanime Kureniit (Kureniht) on Eestis pandud ainult ühel korral. Ilmsiks on tulnud mõned huvitavad seigad perekonna ajaloost, näiteks see, et esivanem Jaan (sündinud 1788) müüdi Harjumaale.

3.09.2005 Rääkisime eeloleva hooaja plaanidest ning Fred Puss tegi lühiülevaate Kose-Uuemõisa suvepäevadest. Seejärel tutvustasid oma suguvõsaalaseid uurimusi Mall Pendin (kõrvaloleval pildil) - Mossinid, Fred Puss - esivanemate elulugude uurimisest ja Ilona Aim - suguvõsad Linnas, Kahar, Metsaalt ja Pulst. Mossinid Üks sosin käis mööda Tõravere rahvast ringi, et enne Põhjasõda tulnud kusagilt Rootsi saare pealt siiakanti möldriteks 3 venda Mossineid. 1782. a. Meyershofi kaardi peal olid Peedu, Tõravere ja Mosina veskis Mossinid. 1808. a. läks Meyershofist mõisavalitsejaks Johann Mossin Kerstenhoffi, võttes kaasa talupoegi. 1817. a. sündis tal abielust Amalie Hedwig Raackiga poeg Johann Reinhold, kes õppis Tartu ülikoolis farmaatsiat. Ta oli apteeker Tsarskoje Seloos, Tartus ja Peterburis olles dotsent, keemia ja farmaatsia ekspert, farmaatsia magister. Tsaar hindas tema töid von`i tiitliga. Minu vanaema vanaisa Michel Mossin vaba mehena (mölder) läks Mosina veskist 1833. a. Mühlenhoffi. Tema noorem poeg Karl oli Osulas kooliõpetaja ja esimene koorijuht. Tõraveres on sündinud 1881. a. Karl Peetri poeg Mossin, kes oli elukutseline maadleja ja 1915. a. maailmameister. Tänaseid vaateid veskile, talule ja jõele: 1, 2, 3.

4.06.2005 Neljandal juunil külastasime 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi, kus selgitusi jagas giid Külliki Kuusk. Jaani tn 16 asuv 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum tutvustab 1830-ndate aastate bürgerimaja sisustust ja elu-olu. Tollele ajale iseloomulikus saksapärases biidermeier-stiilis on sisustatud elutuba, söögituba ning peremehe töö- ja magamistuba. Eriliselt hubase atmosfääri loob maja keskel asuv köök suure hulga majapidamisesemete ja kasutuskorras inglise pliidiga. Muuseum avas uksed 1993.a. Ajaloolise interjööri rekonstruktsioon toetub dokumentaalsetele allikatele. Maja sisustusest on säilinud ainult papagoipuur. Seltsi liikmed giidi kuulamas.

7.05.2005 Koosolek algas Ülle Tarkiaineni ettekandega, mis käsitles külasid ja hajatalusid Põhja-Liivimaal 17. sajandil. Eestis moodustas asustuse selgroo küla. See oli kompaktne asula, mille majapidamisi sidus maade ühisus. Hajataludeks on loetud talud, mille kõlvikud moodustasid enam-vähem tervikliku maa-ala. Hajatalud jagunesid ebaühtlaselt ja nende levikus oli piirkonniti suuri erinevusi. Pilte koosolekult: 1, 2. Koosoleku teises pooles tutvustasid oma uurimisalast tegevust EGeS Tartu uued liikmed, valiti osakonna juhatus ning räägiti lähikuudel ees ootavatest üritustest, sealhulgas genealoogiaseltsi suvepäevadest. Tänavused EGeS suvepäevad korraldab Tallinna osakond 06.-07. augustil Kose-Uuemõisas. Ürituse ajakava ja muu vajaliku info leiab kodulehelt http://www.hot.ee/mether/

2.04.2005 Janis Tobreluts andis ülevaate Lõuna-Eesti praegustest kirikuarhiividest (vt ka http://arhiiviregister.ra.ee/). Juttu oli kirikute juures asuvatest materjalidest, nende säilitamise tingimustest ja olukorrast teise maailmasõja ajast kuni tänapäevani. Eesti Kunstiakadeemia magistrant Diana Allas (vt pilt 5) rääkis oma magistritööst, mille teemaks on sugupuude kujundamine. Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5.

5.03.2005 Eelteavitus koosolekust 5.03.2005 TÜ eesti keele õppejõu Tiina Hallingu huvialaks on liivlaste kultuuripärand, eriti aga kõik, mis seotud liivi keelega. Seda peegeldas ka poolteisttunnine emotsionaalne ettekanne. Kuulajatele tutvustati seostuvate keelte ajalooloolist ja geograafilist tausta. Liivlaste eluolu kohta oli ettekandjal kaasas väga rikkalik fotomaterjal ja valimik liivikeelseid publikatsioone. Tehniliste tingimuste puudumine ei võimaldanud filmide vaatamist. Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7.

5.02.2005 Eesti-Soome vahelise migratsiooni (pm 17 - 18 saj) teemal pidas ettekande Fred Puss. Demonstreeriti vanu originaalallikaid. Mahukaid arhivaale saab/tohib uurida kasutades spetsiaalseid säilikuhoidjaid. Varem on esineja sel teemal rääkinud inglise ja soome keeles. Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5

8.01.2005

Kanepist ja Von Roth'idest rääkis ajaloolane Milvi Hirvlaane Lisatud autoripoolne ülevaade. (Foto varasemalt esinemiselt veebist). Mall Pendini kommentaar

4.12.2004

6.11.2004

1. Ants Tammeveski demonstreeris videot EGeS-i kolmepäevasest külaskäigust Soomemaale, tutvumaks sealste genealoogidega ja nende ettevõtmistega. Reis toimus viie aasta eest ja Tartu osakonnast esindajaid polnud. Kolmetunnine originaalsalvestus vaadati läbi kiirendatult ühe tunniga ning kuulati Ants Tammeveski kommentaare reisi kohta.

2. Arutati seltsi Tartu osakonna tegevust, liikmemaksude laekumist, koosolekutel osalemist. Nimekirjas on 60 liiget, paraku suurel osal pole liikmemaks viimastel aastatel tasutud, nad ei käi koosolekutel ning nende kontaktandmed on vananenud. Vähestaga on kontakt saadud, mõned on palunud end kustutada, mõned on lubanud liikmelisuse taastada.

2.10.2004

Kauaaegne EPA õppejõud, botaanik ja Vastseliina sugupuude (pm Hussar, Raudsepp jt) uurija Ludvig Raudsepp rääkis haaravalt oma pikast, viljakast ning huvitavast tegevusest rõhuasetusega suguvõsa kokkutulekutel. Ettekandjal oli tutvustamiseks kaasas valik teemakohaseid publikatsioone ja käsikirjalisi sugupuid. Vanaema Mari ja vanaisa Jaani järglased koos pildimaterjaliga leiab veebist: www.hot.ee/marisugupuu Ettekande autoriseeritud kokkuvõte lisatud.

8.05.2004

Sirje Dementjeva puudumise tõttu tutvustab päevakorras olnud Ulila ajalugu Mall Pendin, kasutades vastavasisulist broshüüri.

Tiiu-Reet Kõnnusaar (pildil esiplaanil) rääkis Uibode sugupuust, kokkutulekutest (120-180 osavõtjat!) ning Puhja suurimast, Juraku talust. Vt autoripoolne lühikokkuvõte.
Ettekandjal oli oli kaasas mahukas käsikirjaline materjal kolme sugupuu kohta. Käest joonistatud sugupuud olid paljundatud A4 lehtedel.
Kokkutulekute kohta demonstreeriti multimeedia projektori abil Uibode kokkutulekute veebikroonikat, kus kronoloogilises järjekorras on toodud lühikirjeldused ja illustreeriv fotomaterjal flash tehnikas.

Evald Reintam palus seltsi liikmeid kontrollida oma kontaktandmeid ning soovitas kontakteeruda oma huvikihelkonna uurijatega teistes osakondades. Umbes 2/3 koosolekul viibinutest kinnitas võimalust interneti kasutamiseks. Tutvustati näitlikult genealoogiliste materjalide (seltsi ja osakondade saidid, veebi sugupuud, programmid) leidmise võimalusi.
Lähemalt tutvustas E. Reintam GenoPro programmi, mida ta eestistanud ja kasutab ise.

Veel pilte: 1 2 3 4 5 6 7

3.04.2004

Helmi Ereb (Tolga) - Kasaritsa valla suguvõsadest.(Pildil paremal). Oma nime kohta antud selgitus:

Kui olin veel teismeline koolitüdruk, rääkis lell Hans Tolga, et üks meie esivanem oli olnud Rootsi kuningatõlgiks, saanud selle eest rootsipriiks ja talu Kasaritsasse. Kolm poega jäid elama Kasaritsasse, üks tuli Lustiverre ja selle järeltulijad oleme meie.
Uurides Eesti Ajalooarhiivis ja ajalooalases kirjanduses oma esivanemate lugu, leidsin, et Tolk'i ja Tolga nimelisi oli üle terve Eestimaa. Ilmselt vajas Rootsi sõjavägi, kus ohvitserid olid rootslased ja sõdurid eestlased tõlke. Palgaarmees maksti niisiis ka tõlkidele tasu maa näol. Tolk on tõlk rootsi keeles.
Arhiivis on ühe perekonna koosseisus üks liige Tolk, teine Tolga jne. Arvan, et Tolga on omastav kääne Tolk'ist. Siit ka nimede sarnasus.

Kristjan Luhamets - Tartu Pauluse koguduse ajaloost. (Pildil vasakul)

Veel pilte: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10,

06.03.2004

1. Lui Niilo rääkis oma aastakümnetepikkusest koduloo- ja suguvõsauurimisest. Ta tutvustas oma 1997.a. ilmunud raamatut "Tano lapsed", millesse on kirja pandud 18. saj. Vastseliina khk. sündinud Pullipõdra Hinti järglased. Lähemalt vt. ettekande kirjalik variant.

2. Seltsi liige Ilona Aim tutvustas oma valminud töid Vastseliina, Põlva, Tori ja Muhu khk. päritolevatest esivanematest, kelle uurimisega on ta jõudnud 18. saj.

10.01.2004

1. Tingmärgid genealoogias. Fred Puss
2. Osakonna uue juhatuse valimine.

Juhatuse liikmeteks valiti: Ilona Aim, Mall Pendin, Fred Puss, Evald Reintam, Alli Stamm.

7.02.2004

1. Kooliajaloo ja perekonnaloo kokkupuutepunkte. Vello Paatsi

Ettekandja analüüsis nimede panekut ja seda protsessi mõjustanud tegureid. Esineb nimevormide erinevusi. Põhjusteks vead ristimiskirjade vormistamisel, andmetete edastamisel ja sissekandmisel meetrikaraamatutesse. Huvitavad seaduspärasused avanevad vaderite analüüsimisel.
Kirjapilt erines eesti, vene ja saksa keeles. Kontrollida võimalik käsiraamatute abil. Eesti keeles segadusi vana ja uue kirjaviisi paralleelsel kasutamisel erinevates kihelkondades.
Uurimistel kasutada oskuskeelt, tööle lisada viiteregister.