Toimetab Mall Pendin   pendin@gmail.com

Koosolekud

Koosolekud toimuvad iga kuu teisel teisipäeval kell 16 või 17, Ajalooarhiivis Liivi tn. 4
Eelteave genealoogia listis.

Kavas:
04.02.2016

Neljapäeval, 4. veebruaril 2016 kell 16 EAA saalis Liivi 4

Kõneleb Ivar Rüütli teemal - Rootslased Eestimaa randadel.

Mall Pendin pendin@gmail.com.
EGeS Tartu osakonna juhataja


Toimunud koosolekud:

05.01.2016

  5. jaanuaril 2016 kõneles Kaja Kumer-Haukanõmm eestlaste jõudmisest Kanadasse pärast II maailmasõda.



09.12.2015

  9. detsembril 2015 kõneles Tanel Hurt Tartu ajalooliste kaartide rakendusest.



12.11.2015

  12. novembril 2015 tutvustas Fred Puss andmete otsimise nippe andmebaasidest.



15.10.2015

  15. oktoobril 2015 kõneles arhivaar Maive Mürk rahvusarhiivi ilmasõja portaalist.



19.09.2015

19. septembril 2015 tähistas Eesti Genealoogia Selts taasasutamise 25.aastapäeva juubelikonverentsiga Tartu Ülikooli raamatukogus W.Struve 1.



06.05.2015

6. mail 2015 kõneles Tõnu Raid oma raamatust "Tartu ajaloolistel linnaplaanidel.



23.04.2015

  23. aprillil 2015 kõneles Ülo Siimets teemal "Raadi mõisa kaunid naised".



14.03.2015

14. märtsil 2015 toimus Türi Kultuurimajas Eesti Genealoogia Seltsi aastakoosolek.



19.02.2015

19. veebruaril 2015 kõneles Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso teemal "Liivlased ja liivi keel".

Fotod



22.01.2015

22. jaanuaril 2015 kõneles ajaloolane Indrek Jääts filmist "Kadunud hõim. Lugu Lutsi maarahvast".

Fotod



09.12.2014

9. detsembril 2014 kõneles Maie Ojamaa oma raamatust "Ingeri tütar. Luigelaul".

http://www.rahvaraamat.ee/p/ingeri-t%C3%BCtar-luigelaul/600302/en?isbn=9789985774786

Koosoleku pildialbum



13.11.2014

13. novembril 2014 kõneles Indrek Kärner raamatutest "Emajõgi ja tema sillad" ning "Emajõe rändaja teejuht".

Koosoleku pildialbum



7.10.2014

7. oktoobril 2014 kõneles Maris Paju teemal "Ajaloolise Tartumaa mõisapargid"..

Koosoleku pildialbum



9.09.2014

9. septembril 2014 kõneles loodusgeograaf Arvo Järvet Pärnu-Tartu veetee ajaloost ja tänapäevast.

Koosoleku pildialbum

Artikkel Eesti Loodus 1967 "Tartu, Viljandi ja Pärnu vaheline veetee"


6.04.2014

6. aprillil tähistati Nõo Püha Laurentsiuse kirikus Martin Lipu 160. sünniaastapäeva.

Koosoleku pildialbum

Artikkel Nõo valla lehest nr 4 (Aprill 2014) Martin Lipp 160"


11.02.2014

Harrastusajaloolane Kalju Leib näitas ja kõneles vanadest Tartu piltidest.

Arvo Uustalu artikkel "Vana Tartu - vanade fotode kogu" (Õhtuleht, 25. juuli 2011).

Vaata pilte koosolekust!


14.01.2014

  14. jaanuaril 2014 toimunud Tartu osakonna kogunemisel tehti kokkuvõtteid 2013. aastast ning vaadati koos ETV saatesarjast "Eestlased Austraalias" saadet "Eestlane Adelaides". Selle autor Mati Talvik ja Eesti Piirivalve Orkester külastasid Austraaliat 2008. aastal.


21.11.2013

  21. novembril 2013 toimunud Tartu osakonna kogunemisel kõneles Geenivaramu vanemteadur Toomas Haller teemal "Inimese genoom, pärilikkus ja haigused".
Ettekande salvestust on võimalik järelkuulata siit (MP3, 38 MB) .


10.10.2013

  Tartu osakonna oktoobrikuu koosolekul kuulati Eesti Biokeskuse teaduri Mari Järve ettekannet "Genealoogiast geneetiku pilgu läbi".
Ettekande salvestust on võimalik järelkuulata siit (MP3, 31 MB) .

14.05.2013

Elmar Kitse fenomen Elmar Kits Eesti kunstniku Elmar Kitse sünnist möödus 27.aprillil 100 aastat.
Elmar Kits (1913-1972) oli eesti andekamaid maalijaid 20. sajandil. Tema loomeiga langes küll II maailmasõja aegsesse saksa ning sellele eelnenud ja järgnenud nõukogude vene okupatsiooniaega, kuid ta suutis säilitada oma erksa ja ausa loojanatuuri, mis peegeldub tema teoste ajastule omases avangardismiotsingutes.

Käsitledes impressionistlikke, sürrearistlikke, abstraktseid ja isegi sotsialistliku realismi suundumisi eesti kunstis, ei saa jätta mainimata Elmar Kitse loomingut. Hoolimata rohketest ametlikest tellimustöödest on aus suhtumine kunstilistesse tõekspidamistesse taganud tema loomingu kestvuse tänaseni.
(Kataloogist "Elmar Kitse fenomen")

Videofilm Elar Kitsest "Raami surutud mees" (36 minutit.

9.04.2013

Vanast eesti kirjakeelest tänapäevani kõneles Kristel Ress ning eesti keele probleemidest Egle Pullerits.
Kuusalu pastor Eduard Ahrens võttis kasutusele uue kirjaviisi 1843.a. Sellele läks üle ajaleht "Postimees" 1875.a. Vana kirjaviisi sõnadele leiame vasteid TÜ eesti keele õppetooli poolt välja antud vanade tekstide sõnastikest.
Eesti keele probleemidest saame lugeda Keelehooldekeskuse (Küüni tn. 3) väljaannetest. Kuidas hoiduda kantseliidist.
Ei päevagi kirjareata.
Komistusi metafooridega.

Vaata pilte

12.03.2013

Toots Normann kõneles teemal "Vastu tahtmist võõral maal" ehk Eesti poisid vene soldatina Kuubas.
Sissejuhatusena laulis Toots Normann Evald Tammlaane laulu "Laev tõstis purjed üles öises fjordis..."
Raamatu "Vastu tahtmist võõral maal" pealkirja vaimseks ristiisaks oli Toots Normanni kunagine õpetaja Puhja koolis, ajakirjanik Rein Järlik. Raamatu tegevus saab alguse 1964.a. kui 20 aasta vanusena saadeti Toots laevaga Kuubale. Oma sõjaväeteenistuse läbiski ta Havannast 17 kilomeetri kaugusel asuvas vene sõjaväeosas. 45 aastat hiljem külastas ta samu kohti turistina. Mõlemal korral olid teekonnad ülimalt seiklusrikkad.
Toots Normann tunneb sügavalt kaasa Kuuba rahvale, kes ükskord kindlasti vabaks saab.

Vaata pilte

05.02.2013

TÜ filosoofiateaduskonna vanemteadur Madis Arukask kõneles teemal "Vepslased muutuvas ajas"

Vaata pilte

15.01.2013

Esines Lõuna-Eesti soomepoiste piirkonna vanem Evald Mäepalu teemal "Soomepoiste lugu".
Vaata pilte

Samal teemal Soome MTV saade "Karpolla on asiaa - Soomepoisid".
Vaata saate salvestust(23 min).

11.12.2012

Traditsiooniliselt toimus seltsi liikmetele Jõulupidu.

Vaata pilte

13.11.2012

Fred Puss tutvustas Eesti Isikuloolist Indeksit
Tegemist on kõikehõlmava isikunimede registriga Eestiga seotud raamatute, andmebaaside ja arhiivimaterjalide kohta. Selles on hetkel üle miljoni viite kolmesajast andmekogust ning perspektiiv on kordi suurem. Indeks hõlbustab ühe otsinguga leida konkreetse inimese andmeid ehk n-ö nõela heinakuhjast.
Oma perekonnaajaloo uurijad võivad selle kaudu leida oma vanaisa eluloo üllatuslikult näiteks vabatahtlike tuletõrjujate leksikonist, vanaema pildi koolilõpetajate albumist, viiteid sugulaste heategudele ja kuritegudele. Teadlased leiavad siit andmeid uurimistööks ning ajakirjanikud viiteid artiklite jaoks.
Vaata pilte Tartus toimunud EILI tutvustustamisest: 1 | 2 | 3

25.10.2012

Külas oli Susanna Kütt Brasiiliast, kes tutvustas meile Brasiilia loodust, inimesi ja loodusravi.
Tutvumiseks www.tervenemine.ee


09.10.2012


Kokkutulekute korraldamisest kõnelesid Ilmar Tagel ja Eela Jää Põlvamaalt.

28.08.2012 toimus Põlvamaal, Savi talus, Adam ja Mai kitse järglaste V kokkutulek. Kokkutuleku korraldajaks oli Eela Jää, õhtujuhiks Ilmar Tagel. Kokktulekust on valminud ka film, mida on võimalik soovijatele laenutada Mall Pendini kaudu.
Vaata pilte

04.09.2012

Maia Rõigas kõneles eestlusest Põhja-Inglismaal 20.sajandi keskel.
Samal teemal soovitame Elin Toona raamatuid: "Kolm valget tuvi" (Lund, 1992) ja autobiograafiline teos "Ella" (Loomingu Raamatukogu, 2008)
Vaata pilte

15.05.2012

Taas külastas meid Rein Järlik, kellega vaatasime filmi "Majesteetlikud Alpid".

08.05.2012

Rääkis lektor Kaur Alttoa teemal "Pisut Toomemäe ajaloost".
Rootsiaegsel Toomemäe plaanil on 5-6 kandiline kilpkonna kujuline tsitadell. Kilpkonna käpad - võlvitud graniitkäikudega bastionid ehitasid rootslased tolleaegsete sõjakunstireeglite järgi 17. sajandil. Praeguse tähetorni kohal oli enne Liivi sõda looduslik küngas. Sünnitusmaja kohal paiknes kunagine eeslinnus. Kui vene väed 1708.aastal Tartust lahkusid, lasksid nad bastionid õhku.

Vaata pilte

10.04.2012

10.aprillil vaatasime raadioajakirjanik Rein Järlikuga filmi tema 2-nädalasest reisist Ameerika idarannikule. Sealhulgas sai näha väliseestlaste kodusid ja Eesti Maja Baltimores.

Vaata pilte

13.03.2012

Paul Sõrmus Tartu osakonnast esitas sõnas ja pildis põneva loo "Soomõ Kriisa ehk kuidas Setomaa mehest sai soome kultuurile suurannetaja".

Vaata pilte

14.02.2012

Folklorist Kristi Salve kõneles teemal "Vaateid eesti-läti kultuurisidemetele läbi aegade".
Ivar Künnapuu filmis ürituse ja filmi saab laenutada.
Digitaalarhiivis DSpace on Algo Rämmari väga põhjalik magistritöö http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1007/raemmer.pdf?sequence=5
Vaata pilte

13.01.2012

13. jaanuaril tutvustas Toomas Muru Maaülikoolist meid allikatega Kanada Alberta provintsi eestlaste ajaloost.

Lisalugemist: http://www.eesti.ca/ajalugu/et/2.html

Vaata pilte

11.11.2011

Krimmi eestlaste hariduselust kõneles Tõnu Tender.

Lisalugemist:
Krimmi kogumik - (Heldin Allik, Tõnu Tender jt., Tartu 2011)
Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm - (2010)
Krimmi mälestused - (Georg Lukas, 2011)
Põlvnemislugu nr. 47, okt 2011 lk.10 - Krimmi eestlaste tähtpäev


Vaata pilte

11.10.2011

Oma mälestustest kõnelesid Oudova eestlaste järeltulijad Agnessa Sirk Tallinna ja Klara Kronberg Võru osakonnast.

Lisainfot saab järgmistest allikatest:
http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Tiit_Noormets_lk39-59.pdf
Arens, Ilmar. "Peipsitagused eestlased: fakte, dokumente ja mälestuspilte Ida-Peipsimaa uurimusilt 1943-44", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994
Vaata pilte

23.09.2011

Algava hooaja esimene kokkusaamine toimus 23.septembril kell 17.00 EAA saalis. Leeni Langebraun tegi ettekande "Kaukaasia eestlased - kes, kus(t) ja kuidas".

Selle huvitava Tartus toimunud ettekande järel võib lugeda järgmisi allikaid:
http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/MikkorMarika_1930_aastad_Kaukaasias_TUNA2005_2.pdf
http://allmae.by.ru/terror_uus-eesti.html
http://allmae.by.ru/haginsk00.html
http://allmae.by.ru/kavkaz.html
http://www.vpered-kr.ru/raion/kucshevka/1352-on-the-ruins-of-the-hetman.html
http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s183034&nid=8096&frameset=1

Vaata pilte

12.05.2011

EGeS Tartu ja Valga osakondade ühisüritus toimus 12.mail 2011.a. Kõigepealt läksime Läti-Valka Luke surnuaiale, kus giidiks oli Mari Juzar Valgamaa muuseumist. Tema põhjaliku ettekande kokkuvõtet saame lugeda nädalalehest "Videvik" ajakirjaniku Taimi Käose poolt ülestähendatuna. Käisime Jahnis Zimse, Karl Ulmanni ja Hans Eineri haudadel. Valgamaa muuseumis oli üleval sugupuude näitus. Koduteel külastasime Vissi kalmistut, kus puhkavad meie esivanemad.
Vaata pilte

10.05.2011

Kultuuri-uurija ja folklorist Madis Arukask rääkis teemal "Soolised suhted eri kultuurides". Madis Arukask on eesti keele ja kultuuri muukeelsetele dotsent Tartu Ülikoolis.
Räägitust on täpsemalt võimalik lugeda siit.

12.03.2011

Raplas toimus EGeS-i aastakoosolek, millest võtsid osa ka Tartu osakonna liikmed. Vaata pilte siit

17.02.2011

Külastasime Valga osakonda, kus Fred Puss tegi ettekande teemal "Valga piirkonna perekonnaloo allikad".
Vaata pilte

08.02.2011

Saime kokku Tartus, EAA saalis, kus Madis Tammeorg rääkis teemal: "August Tammeorg - elu läbi seitsme riigikorra".
Kambja kirikuõpetaja Kristjan Luhamets rääkis Kambja ajaloost.
Vaata pilte

11. ja 20.01.2011

Aasta esimesel koosolekul 11. jaanuaril kõneles Sõrmuse Paul suguvõsa kokkutulekutest sugupuu uurimiseni välja. Vaatasime Pauli videot "Seto talupere lugu läbi laulumängu".
20.01 külastasid EGeS Valga ja Tartu osakonna liikmed Eesti Ajalooarhiivi. Tegime giidi saatel ringkäigu mööda arhiivi ja uurimissaalis tutvusime ettetellitud säilikutega.

Vaata pilte

14.12.2010

Toimus Tartu osakonna jõulupidu, kus liikmed rääkisid selle aasta tulemustest sugupuu uurimisel ja vormistamisel.
Vaata pilte

09.11.2010

Pildikesi mälestuste Tartust
Mälestusi ja pilte vanast Tartust jagas endine II. keskkooli ajalooõpetaja Maimu Kiik.
Vaata pilte
Vaata pilte vanast Tartust

16.10.2010

16.oktoobril kell 11.00 toimus Tartus Miina Härma Gümnaasiumi raamatukogus vestlusring, kus huvilised ja endised õpilased jagasid mälestusi VANDA JUHANSOO'st.mälestusi ja pilte vanast Tartust endine II. Keskkooli ajalooõpetaja Maimu Kiik Kohal olid inimesed, kes olid tundnud Vanda Juhansood - Tähve Pärtelpoeg, Maimu Kiik ja Maive-Mare Jagomägi.
MHG raamatukoguhoidja Helgi Rootslane luges ette mälestusteraamatust Vanda Juhansoo lühikese eluloo ja näitas meile arvutis Tartu Kõrgema Kunstikooli Liis Pihliku diplomitööd "Vanda tikitud maailm"
Karl Ipsbergi (Vanda onu) sugulane Jane Tammeorg tutvustas Ipsbergide sugupuud. Nädal aega tagasi tuli müügile Karl Ipsbergi raamat "Ühe sirge mehe elukäik". Elve Aas on kogunud raamatuks Vanda õpilase Karin Otteri uurimistööd aluseks võttes paljude Vanda tuttavate, kaasõpetajate ja tema õpilaste mälestused. "Mis hull - see huvitav Vanda Juhansoo".
Me kõik oleme külastanud Karilatsi muuseumis Vanda Juhansoo tööde väljapanekut väikses katusealuses kambrikeses.
Vaata pilte

17.09.2010

18.septembril sai EGeS Tartu osakonna loomisest täis 20 aastat. Sellel puhul toimus Tartus juubelikonverents ja avati Tartu piirkonna sugupuude näitus.
Pildid sugupuude näitusest ja konverentsist

Konverentsi juhatas avasõnadega sisse EGeS'i juhataja Raivo Maine. Seltsi lipu tõi sisse Uku Joassoone Tartu osakonnast ühislaulu "Kaunistagem Eesti kojad" saatel.
Konverentsil olid kavas järgnevad ettekanded:
Nõo pastor Mart Jaanson rääkis Martin Lipust ja tema suguvõsast
Kristjan Luhamets andis ülevaate Tartumaast ja EGeS Tartu asutajaliige Maimu Kiik jagas mälestusi Tartu osakonnast
Fred Puss Isikuloo Keskusest rääkis 18. sajandi genealoogia uurimisest Jaan Poska näitel
Birgit Kibal Rahvusarhiivist tutvustas, mida Saagast lähiajal leida võib
Hillar Palametsa esitatud teemaks oli "Karskusliikumine ja genealoogia"
Lõpetuseks rääkis Palamuse muuseumi teadur Tiina Kivits Oskar Lutsust kui rahvamehest, kes armastas nalja. Soovitame tutvuda Aivar Kulli raamatuga "Oskar Luts: pildikesi kirjanikupõlvest", Ilmamaa, Tartu, 2007. (sarjast Eesti kirjanikke)
Vaata Oskar Lutsu sugupuud
Konverentsi juhatas Kristjan Luhamets
Loe põhjalikumat kokkuvõtet konverentsi kohta siit

05.2010

Külastasime Vana-Laitsnat, mis praegu kuulub Lätile, kuid oli vana Eesti ala. Eesti loobus Vana-Laitsnast, et saada endale pool Valga linna. Vaata pilte

29.04.10

Esines Maimu Kiik teemal: mõnda Eesti lipu Sini-Must-Valge saamisloost
Maimu Kiik koostas oma ettekande järgmiste raamatute põhjal:
1. Artur Taska "Sini-must-valge 100 aastat", koostanud ajaloolane Küllo Arjakas. Tln 1991
2. Juhan Luiga "Hingejõu ilmed" koostaja Hando Runnel, 1995.a. (lk 216 Johan Köler kui lipu vaimne isa).
Vaata pilte

27.03.10

Külastasime Võrumaa sugupuude näitust Võrumaa muuseumis. Kuulasime järgmisi ettekandeid:
Juta Salmistu (Võru) "Kuidas kirjutada elulugu?"
Kalju Sipp (Tallinn) "Eesti kagupiir läbi aegade"
Taavi Pae (Tartu) "Mõnda Vana Võrumaa kalmistutest."
Loe ka Uma Lehest
Vaata pilte

06.03.10

Külastasime Virve Orava juubelinäitust, Jõhvit ja sealseid uurijaid.
Rakvere osakonna liige Epp Aas kõneles oma sugupuu uurimise valguses Karl Vaino eluteest. Karl Vaino jäi elu lõpuni truuks kommunismi ideaalidele. Õhtulehe reporter külastas teda juubeli puhul Vaino viimases elukohas Moskva lähedal. Karl Vaino oli tundnud heameelt, et Eestil hästi läheb.
Teine esineja Marika Sootaga üllatas hea arvuti, gooti kirja ja inglise ja vene keele tundmisega. Tal oli õnn leida Siberi vangilaagrist oma vanaisa kohta andmed. Ja seda kõike 3 aastaga. Saime uusi kontakte, teadmisi ajaloolistest suhetest Tütarsaare soomlaste ja kohalike eestlaste vahel.
Vapustava mulje jättis Jõhvi kirik-kindlus, seal asuvast muuseumist saime kingituseks korraliku kogu Jõhvi muuseumi toimetisi.
Vaata pilte

06.02.10

Tartu osakonna liikmed ja huvilised said kokku, et kuulata kokkuvõtet Tartu koolinoorte vastupanuliikumisest ----Sini-Must-Valge---- 1946-1951.a. Ettekande kohta on võimalik tellida DVD-d Tartu osakonnast.
Pildid
Lugege ka Postimehest

06.01.10

ERM-i näitusemaja loengusaalis toimus arvutiguru Henn Sarve loeng "Sugupuudest natuke teise pilgu all ehk uus teema genealoogias nn. Big Tree".
Henn Sarv toob esile Geni kui mõtteviisi. Igaühel on oma sugupuu, mis algab temast, ei ole keskset sugupuud, mille haru või osa inimene on vaid igaühel on just oma sugupuu. Geni on vahend andmestiku hoidmiseks ja jagamiseks, ta on ka sugulus- ja mis eriti oluline, ka suhtlemisvõrgustik - selle kaudu saab suhelda. Milleks Genit kasutada: vahva on teada kes ma olen, kuhu ma kuulun, võimalus pakkuda midagi teistele ja võimalus saada midagi teada - end harida.
Henn Sarv tutvustas kas Geni probleeme, milleks on Geni kuritarvitamine, valede andmete esitamine ja ka näiteks see, et andmeid ei saa kogumahus salvestada ega välja trükkida.
Genis oma sugupuu ehitamiseks tuleb end registreerida aadressil www.geni.com ja sealt saab juba alustada oma sugupuu loomist.
Geniga töötamisel saab abi aadressilt wiki.geni.com
Loe ka EGeS Tallinna osakonna kodulehelt
Täpsemalt saab Geni ja sugupuu uurimise kohta lugeda Postimehest järgmistest artiklitest:
21.aprill 2010 "Pärilikkusaine ja pisikud"
28.aprill 2010 "Julgustuseks eluloo kirjutajale"
29.aprill 2010 "Sugupuu uurimine kolib arhiivist internetti"
Pildid

08.12.09

TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses toimus jõulupidu, kus Triin Iva kõneles meile Lõuna-Eesti keskuse tegemistest ja luges meie palvel Juhan Jaiki luuletuse "Mäki pere".
Tiiu Toompuu tegi ettekande jõuludest. Vahetasime aastaraamatuid. Lõuna-Eesti keskuse aastaraamatuid võib küsida Mall Pendini käest, nendes on palju huvitavat.


06.11.09

Puurmani kooli huvijuht Raina Rumvolt esitles oma raamatut "Kursi kiriku kellamehe lapsed". Väljavõte raamatust

12.10.09

EGeS Tartu Osakond külastas Võru uurijaid ja Võrumaa muuseumi. Maie Plado kõneles oma uurimistöö kulgemisest ja tulemustest. Kena oli kuulata endist kooliõpetajat, kes oli valmistanud ette näitlikud õppevahendid. Tähelepanuväärne oli tema esivanemate töökohtade (kõrtside) ja talude skeem! Väga õpetlik kõigile uurijatele. Oleme talle tänulikud sisutiheda ettekande eest! Maie Plado ettekanne "Holsteinide suguvõsast" on avaldatud "Põlvnemisloos" nr 35.
Võru osakonna juhataja Maimu Hinn tutvustas osakonna materjale.
Tartu osakond kinkis oma nooremale naabrile kaks DVD-d, et saaks paar korda lektorit kutsumata koosolekut pidada. Seejärel alustasime tutvumisringiga. Sellest oli palju kasu kõigile kohalviibijaile, vahetati kontaktandmeid. Kohtume uuesti Tartus loodetavasti detsembri alguses ja märtsis Võrus.
Pildid

03.10.09

Torma külastamine. Alustasime Torma Põhikoolis, kus meid võttis vastu pr. Anne Schasmin Carl Robert Jakobsoni tuba-muuseumis. Seejärel tutvusime kiriku, pastoraadi ja kalmistuga. Õpetaja Mehis Pupart näitas uunikumi - 1820.aastal alustatud Torma personaalraamatut. Osavõtjad olid Jõgevalt, Sadalast, Rakverest, Tallinnast, Tartust ja Tormast.
Pildid



28.09.09

Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 13, www.lmk.ee) seminariruumis said esimest korda kokku Tartu osakonna Võrumaa juurte uurijad. Osavõtjaid, kes pärinesid Lõuna-Eestist, oli mitmest kandist.
Pildid

12.09.09

12. septembril toimunud osakonna koosolekul rääkis juhataja Mall Pendin kokkuvõtvalt suvistest tegemistest: külastatud mõisatest ja 200. aasta priinime tähistamisest Kanepis. Kohal oli lisaks seltsi liikmetele ka mitmeid uusi huvilisi - kokku 21 sugupuu uurijat. Kõik kohalolnud tutvustasid ennast ja oma uuritavaid perenimesid, ning nii mõnedki leidsid sealsamas ühiseid hõimlasi.
Edasisteks plaanideks on Tartu osakonna tugigruppide moodustamine - esialgu saame moodustada Torma, Võnnu ja Võrumaa tugigrupid. Tugigruppide eesmärgiks on ühe piirkonna huviliste koondamine, et tutvuda teiste sama piirkonna sugupuu-uurijatega. Nagu esimene kokkusaamine näitas, on teise sama kandi uurijatega kohtumine vajalik.
Võrumaa tugigrupi kohtumine toimubki juba 28. septembril.
Oodatud on kõigi seltsi liikmete ettepanekud teemade osas, mida soovitakse koosolekutel kuulda.
Pildid

23.08.09

Koostöös Tartumma Muuseumiga külastasime Liphart'ide mõisaid: Vana-Roosa, Vastseliina, Maramaa, Roela, Tarakvere ja Torma.

Kokkuvõte     Pildid

Tegemised kevadel ja suvel 2009

16.mail olime külas Maimu Kiik'e maakodus Partsimõisas. Tutvusime ümbrusega ja Partsi mõisaga.
Pille Laar pühendas meid kõiki oma uurimustesse.

Tormas käisime kolmel korral, selle tulemusel on plaan korraldada Torma pastoraadis selle aasta oktoobris Torma päev, kuhu kutsume kõiki ajaloohuvilisi ja eriti Torma kandi sugupuu-uurijaid. Jälgige reklaami! Pildid

Tartumaa muuseumiga käisime kahel korral vanal Liivimaal, marsruudil Seja - Pedele - Ergeme - Omuli - Veckarki - Seda - Lici- Valmiermuiza - Trikata - Cesis. 24.mail oli peale EGeS Tartu osakonna liikmete esindajaid ka Järva- ja Võrumaalt.
Reisijuhiks oli ajaloomagistrant Märt Uustalu.

Ida-Tartumaa mõisate külastus toimus 6.juunil: Luunja - Uue-Kastre - Kurista - Mooste - Rasina - Ahja. Giid Märt Uustalu. Kordusreis toimub 15.septembril.

24.05.09

Koostöös Tartumaa Muuseumiga külastasime Liivimaa mõisaid: Seja - Pedele - Ergeme - Oomuli - Veckarki - Seda - Lici - Valmiermuiza - Trikata - Cesis
Kokkuvõte    Pildid

09.05.09

Marja Jaanivald, Helmi Mäelo tütar rääkis oma ema elust, tööst ja tegevusest.
Helmi Mäelo tõi Emadepäeva tähistamise Eestisse.
Helmi Mäelo elulugu ja koosoleku pildid
Helmi Mäelo pildid

02.05.09

Külaskäik Hellenurme veskisse. Kokkuvõte

18.04.09

Supilinna Seltsi esimees Mart Hiob rääkis Supilinna ajaloost. Kokkuvõte Pildid

04.04.09

Jalutuskäik Vallikraavi tänaval koos arhitekt Udo Tiirmaa'ga.
Kokkuvõte

07.03.09

Heino Prost - Masinatele pühendatud aastad
Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseumi kohta saate lugeda siit
Kaasettekande pidas Lembit Pettai, kes rääkis künnivõistluste korraldamisest.

10.02.09

Valdur Mikita - Genealoogia ja DNA

10.01.09

Sugupuu arvutis - erinevad võimalused. Aly Valvas tegi ülevaate erinevatest arvutiprogrammidest, mis võiksid sugupuu andmete säilitamisel abiks olla. Kokkuvõte    Pildid
Henn Sarv tegi lühikokkuvõtte veebikeskkondadest My Heritage, Anchestry ja Geni.com

13.12.08

2008. aasta kokkuvõtteks toimus traditsiooniline jõulukohvilaud seltsi liikmetele.
Meile tuli külla Ants Roomets, kes on EGeS-i ajalehe "Põlvnemislugu" peatoimetaja. Koosviibimise tegime Tiiu Toompuu soovitusel hoopis toiduvalmistamisest. Tiiu andis meile retsepte koju kaasagi. Maimu Kiik tutvustas oma juubelisünnipäeva - sugupõlvede kokkusaamist.
Pildid

06.12.08


Heiki Pärdi loeng Eesti taluhäärberid - oma ajastu märgid
Kokkuvõte     Taluhäärberid

08.11.08

HELMI MÄELO sünnist 110 aastat.
Tema teos "Talutütar"- Eesti talurahva ajalugu kirjanduses Kokkuvõte
Linakasvatus Eesti taludes Väljavõte raamatust "Talutütar"
Ettekandjad: Maimu Kiik - Eesti talu ajalugu Kokkuvõte
EPM teadur Ell Vahtramäe - linakasvatusest Eesti taludes Kokkuvõte

11.10.08

Elust, Eestist ja Eesti suguvõsade ajaloost - eesti keele emeriitprofessor Mati Hint   
Pildid    Kokkuvõte
   

4.10.08

Kuidas alustada suguvõsa uurimist ja siseneda 'Saagasse' - Rahvusarhiivi infojuht Birgit Kibal.   
Pildid    Kokkuvõte

12.07 ja 13.09.08

Tartumaa muuseum korraldas kaks reisi mõisatega tutvumiseks noore ajaloolase Märt Uustalu juhtimisel. Vt ka Mall Pendini reisimärkmed.

6.09.08 EAA saalis

Tartu osakonna sekretär Mall Pendin tegi põgusa ülevaate suvel toimunud üritustest, millest seltsi liikmed osa võtsid. Seejärel saime tuttavaks enamusega kohalolijaist, kes kõnelesid paari sõnaga endast ja oma uurimisest. Fred Puss asus koosolekut juhatama ja valisime uue juhatuse.





Fred Pussi ettekanne: Isikuandmete kasutamine suguvõsauurimisel

7.- 8.06.08 Pärnu kodu-uurijatega Mulgimaal

31.05.08 EGeS-i Järvamaa, Võru ja Tartu kohtumine Rõuges

18.05.2008 Retk Liivimaale

10.05.08 'Rõsnalt Rasinasse'

Esines Vello Punning, endine Tartu koolide füüsikaõpetaja. Hiljuti nägi ilmavalgust tema raamat "Rõsnalt Rasinasse. Ühe suguvõsa lugu". See Rõsna küla oli Leevakul praeguse nimega Kassilaane. Vt lähemalt kokkuvõte.



05.04.08 '150 aastat Mahtra sõjast'

Esinesid Maimu Turbas ja Regina Lell. Maimu Turbas andis põhjaliku ülevaate 1858 a Mahtra sündmustest sidudes ajaloo meelde tuletamise oma suguvõsa uurimisega. Saatuse tahtel püüdis ta leida Mahtra sõjast osavõtjate järeltulijaid Siberimaalt ja ta leidiski Reinvertid Ülem - Suetukist.

Vahepeal oli aga Tartusse tulnud vahetusüliüpilaseks Regina Lell Krasnojarski ülikoolist. Regina Lell kõneles meile eestlaste elust Siberimaal sugulaste juttude ja ajalehe artiklite põhjal. Tema ettekannet illustreerisid fotod CD-lt arvuti kaudu Siberi loodusest,inimestest ja esivanematest sajandivahetusel. See kõik haaras meid emotsionaalselt. Regina ja tema õde Julia Lell"e raamat "Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuk Siberimaal" ilmub Mahtra sündmuste 150 ks aastapäevaks.

Enne koosolekut kutsusime abivajajad EAA uurimissaali, et aidata sugupuu uurimise alustajaid. Registreerus 45 inimest. Pille Laar näitas arvutis, kuidas saagas leida otsitavaid esivanemaid.

1.03.08 Kirjandusmuuseumis

01.märtsil 2008.a. oli meil välja kuulutatud üle pika aja tutvumine kirjandusmuuseumiga Vanemuise tn 42 Rutt Hinrikusega eesotsas. Suur oli aga meie üllatus kui tavalise paarikümne osavõtja asemel oli neid 101. Tänav oli autosid täis, ebaharilik laupäevase päeva kohta.

Kui juhatuse liikmed Eha Kotov ja Pille Laar pool tundi varem kohale jõudsid, oli vestibüül rahvast tulvil. Aga nii nemad kui ka võõrustaja Rutt Hinrikus kogusid end ruttu. Rahvas jaotati 2 rühma ja tutvumiskäik algas. Külmas saalis (ei teatud ju ette valmistada) võttis juhtimise enda peale Merike Naaber, teda aitasid teised meeskonna liikmed küsimustele vastata. Lingitud pildil paremal Merike Naaber ja vasakul Mare Jaeger. Selgus tõsiasi, et kohalolijate seas ei teatud arhiivi olemasolust Tartus! Me saime hästi korralikult reklaamida oma seltsi, kirjandusmuuseumist kõnelemata.

Rutt Hinrikus oli super nagu alati. Siinkohal tema ettekandest üks meeldejääv fraas- sugupuu on nagu raagus puu, luukere, kus ei ole liha peal. Aga me tahaksime, et puud oleksid kõnekad, oleksid näod ja lood. On palju huvitavaid pärimusi, päevikutena maasse maetuid mälestusi , 50 aasta taguseid. Ärme lükkame nende üleskirjutamist edasi, lubame küll aga täidame ka. See variant on natuke kohendatud, aga mõte jääb ikka samaks.

Üllatusena saadi teada, et keldrikorrusel on fotokogu ja nagu reklaamiks leidis üks osavõtja oma esivanemate portreesid. Kokkuvõtteks oli üritus kasulik kõigile - nii muuseumile, sugupuu-uurijatele kui ka juhuslikele kohalviibijatele. Rutt Hinrikus pälvis järjekordselt meie imetluse. Tänusõnad!





P.Ariste Gooti kirja lugemise harjutused, 1969Valik käsikirjalisi tekste 14-19.saj. Õppevahend, 1996

 Gooti kirja õppus 2.02.08 ja 16.02.08

Osalejaid oli arvukalt, juhendas EAA infojuht Birgit Kibal. Gooti tähestik. Pildid 1, 2
Ääristel publitseeritud õppevahendid. Pealkiri avaneb hiirenoole alt.



29.01.08  Arhiivinduse teabepäev

Toimus Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis ja pakkus osavõtnutele huvitavaid ettekandeid nii olemasolevatest elektroonilistest infoallikatest Eesti ajaloo valdkonnas, kui ka arvutivõrgu perspektiivsetest kasutamisvõimalustest kõigi huviliste jaoks.
Lingitud pildil seltsi liikmed Enn Uiga, Evald Reintam ja Kalle Kängsep.

04.01.08 Tartu mõisad

Pilte ja vanu kaarte Tartu linnas olevatest mõisatest (Jaama, Anne, Tähtvere) tutvustas Ado Seire.

08.12.07  Jõuluhommik

Koos oldi hubases õhkkonnas laua ümber. Lingitud pildil vasakult Tiiu Toompuu, Maimu Kiik ja Ilme Edel.
Tehti kokkuvõtteid aasta sündmustest ja kuulati ära paar ettekannet. Seltsi kaua-aegne liige Ilme Edel jutustas kaasakiskuvalt oma esivanematest.
Sündmuse salvestas DVD videona Evald Reintam ja näitas seda 4.01.08 seltsi koosolekul.









Ülevaade kooskäimistest 2006-2007. Pildigalerii

KuupäevEsinejaTeemaMärkused
03.11.07emer.prof. Helmut PiirimäeRootsi ajast EestisCD salvestus
06.10.07dr. Anu KorbEestlaste elust SiberimaalKassett
08.09.07Ell Vahtramäe Tutvumine Eesti põllumajandusmuuseumiga Ülenurmel 
05.05.07Ülo SiimetsJalutuskäik Raadi mõisas 
07.04.07Tarmo Kersna, Merike NaaberTartu vanadel postkaartidel ja fotodel 
10.03.07JuhatusÜldkoosolek Tartus 
03.03.07Märt UustaluÜlevaade Tartumaa mõisatest 
03.02.07Endla Langel Mälestused Suure ja Väike-Kambja mõisatest
06.01.07Külli MustAlatskivi ja Nolckenid 
02.12.06Ell VahtramäeÜlenurme mõis ja mõisaomanikud 
04.11.06Aili KarindiElust mõisnike ajal 
07.10.06Malle Salupere Meeri mõis ja von Seidlitzid 
02.09.06Ülo SiimetsRaadi minevik ja tänapäev 

27.05.2006

Ille Palm

Viimase üritusena sel kevadel toimus jalutuskäik Raadi kalmistutel, mida juhendas Ille Palm (pildil vasakul, filmib Juss Konks). Teekonnale jäid hauaplatsid J.W. Jannsen, K.S. Morgenstern, August Hagen, Julie Hagen-Schwarz, P.C.L. Schwarz, O.L.M. Engelhardt, G. Ewers, Fr.D. Lenz, J.T. Lemberg, J.Fr. Eschscholtz, G.Fr. Schlater, J.W. Krause, Fr.R. Haehlmann, J.J.Fr. Parrot, Uku Masing, Otto W. Masing, Elmar ja Aino Järvesoo, Carl Claus, rida ülikooli õppejõude, P. Ariste, R. Ritsing, tuletõrjujate ühisplats, J. Lotman ja Z. Mints, K.E.v. Baer, H. Noor (sammas kommunismiohvritele), H. Moora ja H. Ligi, D.O. Wirkhaus, Fr.R. Kreutzwald, B. Alver ja M. Lepik, K.-S. Rebane, J.V. Veski, H. Parts, V. ja E. Ridala, A. Laas, A. Arrak, H. Normann, J. Vilip, N. Veiderpass, M.J. Eisen, A. Valdes, A. Koop, A. Matteus, A. Kitzberg, A. Haava, J. Kuperjanov, M. Härma, R. Kallas, H. Uinn, J. Hurt, Arraku kabel, Krasnojarski polgu hukkunutele, J. Jõgever, G.P. Mihhailovski, M. Rosberg, M. Rostovtsev, A. Podcekajev, L. Puusepp, M. Moier, K. Menning, A. Weitzenberg, J. Simm, H. Koppel, A. Wiera. See on vaid tühine osa kõigist kultuuriinimestest, kes seal puhkavad.

Kalmistute teema jätkuks tutvustame Vana-Jaani kalmistu rüüstamise lugu - väljavõtteid prof. Herbert Normanni mälestustest (Ille Palmi ettekanne seminaril Spordimuuseumis 11. juunil 2004).

Lähema info kalmistute kohta leiate veebilehelt Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste register.

Mõned pildid Raadi kalmistu külastusest.




6.05.2006

Järvamaa osakonna juhataja Vello Kallandi tutvustas omakoostatud raamatut koduküla Metsla ajaloost jt kodu-uurimistöid. Aastate jooksul kogutud, läbi töötatud ja süstematiseeritud materjalidest on valminud mitmeid käsikirju, osa neist ilmunud ka trükis:

  • Inimesed isakodust (Tallinn 1954, vanaonu Augustin Allikase käsikiri);
  • Agronoom vastu eluvoolu (1998, käsikiri), isa elulugu, ilmus järjejutuna Järva Teatajas;
  • Minu elu sik-sakid (2001, käsikiri), avaldatud lühendatult Eesti rahva elulugude III kõites;
  • Tema enam ei kirjuta (Jüri Klaamanni kirjad kodustele I maailmasõja päevilt);
  • Karrino valla proto-koli ramat;
  • Metsla küla läbi sajandite, I osa (2004);
  • Metsla talud ja inimesed, II osa (käsikiri).

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3.

  • Vello Kallandi



    Olev Raudjärv

    1.04.2006

    Aprillikuu koosolekul tutvustas hr Olev Raudjärv omaloodud genealoogiaalast arvutiprogrammi (täpsemalt vt kodulehelt http://www.hot.ee/olev/). Programm on eestikeelne, võimalusterohke, mugav ning kiire. Teema äratas suurt huvi, kuulajate küsimustele ei tahtnud lõppu tulla.

    Enesetutvustuseks sai sõna seltsi uus liige Rein Lillak, kes seni on uurinud põhiliselt isapoolset suguvõsa Ida-Virumaalt.

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3.




    4.03.2006

    Maastikuarhitektuuri doktorant Nele Nutt rääkis Tartumaa mõisamaastikest ajas ja ruumis, aluseks 2005. a. ilmunud "Tartumaa mõisad" (autorid Juhan Maiste, Nele Nutt). Uuriti 54 (tänase) Tartumaa piiridesse kuuluvat mõisat, koostati nende mõisate plaanid 100 aastat tagasi ja tänapäeval. Enamus Tartumaa mõisatest on elusmõisad - säilinud on mõisaaegseid hooneid, puid ja parke. Kahjuks umbes 35% uuritud mõisatest kuulub nö surnud mõisate hulka, kus mõisakeskkond ei ole enam tajutav.

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8.

    Nele Nutt



    Kaja Haukanõmm

    4.02.2006

    Kaja Haukanõmm pidas ettekande teemal "Suur põgenemine 1944. aastal. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud". Millal, kuhu, miks, kuipalju - need ja mitmed teisedki küsimused kerkivad ikka ja jälle, kui teemaks tuleb nn "suur põgenemine". Üllataval kombel on vastava alaga tegelejaid teadlaste hulgas seni vähe olnud.

    Veel pilte: 1, 2, 3.

    NB! Loengu salvestust DVD-l saab laenutada juhatuse käest koosolekute ajal.




    7.01.2006

    Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus vestles teemal "Kuidas kirjutada elulugu". Ta rõhutas elulooliste mälestuste kogumise tähtsust, mis võimaldab mõista vastavat ajastut ja ühiskonda. Eluloo kirjutamine on tihedalt seotud genealoogiaga, märkis ta, sest "Sugupuu ilma mälestusteta on nagu luukere ilma lihata".

    Huvitavatest leidudest oma suguvõsa uurimisel rääkis Lo Järvekülg (pildil 3, paremal).

    Paar pilti: 1, 2, 3.

    Rutt Hinrikus





    Urmas Klaas

    3.12.2005

    2005. aasta viimasel koosolekul tegi ettekande Põlva maavanem Urmas Klaas, rääkides õigeusu kiriku ajaloost Eestis. Ta on üks vähestest ajaloolastest, kes selle teemaga põhjalikumalt tegelenud.

    Kogu isevalitsuslik ideoloogia Venemaal baseerus õigeusule, sest mis oleks Venemaa ilma õigeusuta. Kuidas õigeusk meile tuli, sõjad ja vallutusretked, Eesti alade minek Vene impeeriumi koosseisu, usuvahetusliikumine, õigeusu kirikute ehitamine jne - nii jõuti teemadega tänapäeva.

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3.

    NB! Loengu salvestust DVD-l saab laenutada juhatuse käest koosolekute ajal.




    5.11.2005

    Genealoogiaseltsi Viljandi osakonna juhataja Tiina Tafenau rääkis teemal "Kas ja kuidas olla põhjalik sugupuu uurimisel?", illustreerides ettekannet rohke allik- ja pildimaterjaliga.

    Noor uurija Katrin Trump (pildil 4 vasakult teine) tutvustas oma isapoolset suguvõsa ja sugupuud.

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4.

    Tiina Tafenau



    Elmar Ernits

    1.10.2005

    Oktoobrikuu koosolek algas info jagamisega. Põhjalikumalt tutvustati 12. novembril Tallinnas toimuvat EGeSi juubelikonverentsi, mille kohta korraldustoimkonna esimees Jaan Tagaväli saatis piisava eelinfo.

    Oktoobrikuu koosoleku põhiesinejaks oli koolimees Elmar Ernits, kelle ettekanne käsitles omaaegset koolikorraldust Eestis. Teema on tihedalt seotud ajalooga, võimaldades esile tuua huvitavaid seoseid. Juttu oli piiskopkondade juures asutatud toomkoolidest ja koostrite juures tegutsevatest kloostrikoolidest, kus õpetus toimus ladina keeles ja oli mõeldud vaid eliidile. Hilisemad reformid koolipõllul said mõistetavaks läbi mitmete kõrvalpõigete ajalukku - igal Eestit valitsenud võimul oli oma nägemus koolikorraldusest. Lõpuks jõuti teemaga Eesti Vabariigi aegadesse. Vt ettekande konspekti

    Aino Kureniit

    Koosoleku teises osas esines Aino Kureniit, kes rääkis oma suguvõsa uurimise tulemustest, ettetulnud raskustest ja probleemidest. Ta alustas sellealast tegevust alles 2003. aastal, kuid on jõudnud üsna hästi edasi suurel määral ka "õnneliku juhuse" tõttu - perekonnanime Kureniit (Kureniht) on Eestis pandud ainult ühel korral. Ilmsiks on tulnud mõned huvitavad seigad perekonna ajaloost, näiteks see, et esivanem Jaan (sündinud 1788) müüdi Harjumaale.




    3.09.2005

    Rääkisime eeloleva hooaja plaanidest ning Fred Puss tegi lühiülevaate Kose-Uuemõisa suvepäevadest. Seejärel tutvustasid oma suguvõsaalaseid uurimusi
    Mall Pendin (kõrvaloleval pildil) - Mossinid,
    Fred Puss - esivanemate elulugude uurimisest ja
    Ilona Aim - suguvõsad Linnas, Kahar, Metsaalt ja Pulst.

    Mossinid
    Üks sosin käis mööda Tõravere rahvast ringi, et enne Põhjasõda tulnud kusagilt Rootsi saare pealt siiakanti möldriteks 3 venda Mossineid. 1782. a. Meyershofi kaardi peal olid Peedu, Tõravere ja Mosina veskis Mossinid. 1808. a. läks Meyershofist mõisavalitsejaks Johann Mossin Kerstenhoffi, võttes kaasa talupoegi. 1817. a. sündis tal abielust Amalie Hedwig Raackiga poeg Johann Reinhold, kes õppis Tartu ülikoolis farmaatsiat. Ta oli apteeker Tsarskoje Seloos, Tartus ja Peterburis olles dotsent, keemia ja farmaatsia ekspert, farmaatsia magister. Tsaar hindas tema töid von`i tiitliga. Minu vanaema vanaisa Michel Mossin vaba mehena (mölder) läks Mosina veskist 1833. a. Mühlenhoffi. Tema noorem poeg Karl oli Osulas kooliõpetaja ja esimene koorijuht. Tõraveres on sündinud 1881. a. Karl Peetri poeg Mossin, kes oli elukutseline maadleja ja 1915. a. maailmameister.

    Tänaseid vaateid veskile, talule ja jõele: 1, 2, 3.

    Mall Pendin



    Külliki Kuusk

    4.06.2005

    Neljandal juunil külastasime 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi, kus selgitusi jagas giid Külliki Kuusk.

    Jaani tn 16 asuv 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum tutvustab 1830-ndate aastate bürgerimaja sisustust ja elu-olu. Tollele ajale iseloomulikus saksapärases biidermeier-stiilis on sisustatud elutuba, söögituba ning peremehe töö- ja magamistuba. Eriliselt hubase atmosfääri loob maja keskel asuv köök suure hulga majapidamisesemete ja kasutuskorras inglise pliidiga. Muuseum avas uksed 1993.a. Ajaloolise interjööri rekonstruktsioon toetub dokumentaalsetele allikatele. Maja sisustusest on säilinud ainult papagoipuur.

    Seltsi liikmed giidi kuulamas.




    7.05.2005

    Koosolek algas Ülle Tarkiaineni ettekandega, mis käsitles külasid ja hajatalusid Põhja-Liivimaal 17. sajandil.

    Eestis moodustas asustuse selgroo küla. See oli kompaktne asula, mille majapidamisi sidus maade ühisus. Hajataludeks on loetud talud, mille kõlvikud moodustasid enam-vähem tervikliku maa-ala. Hajatalud jagunesid ebaühtlaselt ja nende levikus oli piirkonniti suuri erinevusi. Pilte koosolekult: 1, 2.

    Koosoleku teises pooles tutvustasid oma uurimisalast tegevust EGeS Tartu uued liikmed, valiti osakonna juhatus ning räägiti lähikuudel ees ootavatest üritustest, sealhulgas genealoogiaseltsi suvepäevadest.

    Tänavused EGeS suvepäevad korraldab Tallinna osakond 06.-07. augustil Kose-Uuemõisas. Ürituse ajakava ja muu vajaliku info leiab kodulehelt http://www.hot.ee/mether/

    Ülle Tarkiainen



    Janis Tobreluts

    2.04.2005

    Janis Tobreluts andis ülevaate Lõuna-Eesti praegustest kirikuarhiividest (vt ka http://arhiiviregister.ra.ee/). Juttu oli kirikute juures asuvatest materjalidest, nende säilitamise tingimustest ja olukorrast teise maailmasõja ajast kuni tänapäevani.

    Eesti Kunstiakadeemia magistrant Diana Allas (vt pilt 5) rääkis oma magistritööst, mille teemaks on sugupuude kujundamine.

    Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5.




    5.03.2005

    Eelteavitus koosolekust 5.03.2005

    TÜ eesti keele õppejõu Tiina Hallingu huvialaks on liivlaste kultuuripärand, eriti aga kõik, mis seotud liivi keelega. Seda peegeldas ka poolteisttunnine emotsionaalne ettekanne. Kuulajatele tutvustati seostuvate keelte ajalooloolist ja geograafilist tausta. Liivlaste eluolu kohta oli ettekandjal kaasas väga rikkalik fotomaterjal ja valimik liivikeelseid publikatsioone. Tehniliste tingimuste puudumine ei võimaldanud filmide vaatamist.
    Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7.




    5.02.2005

    Eesti-Soome vahelise migratsiooni (pm 17 - 18 saj) teemal pidas ettekande Fred Puss.
    Demonstreeriti vanu originaalallikaid. Mahukaid arhivaale saab/tohib uurida kasutades spetsiaalseid säilikuhoidjaid.
    Varem on esineja sel teemal rääkinud inglise ja soome keeles.
    Pilte koosolekult: 1, 2, 3, 4, 5

    8.01.2005

    Kanepist ja Von Roth'idest rääkis ajaloolane Milvi Hirvlaane Lisatud autoripoolne ülevaade.
    (Foto varasemalt esinemiselt veebist).


    Mall Pendini kommentaar

    4.12.2004

    Evar Saar Võru Instituudist rääkis Lõuna-Eesti murdealast, kohanimedest ja võru keelest. Viimase ajal areneb jõudsalt just võru keel: ilmub ajaleht, publitseeritud on sõnastik, aabits, koduloolised käsiraamatud jpm. Koolides õetatatakse valikainena võru keelt. Seda räägitakse enamikus kodudes. Kuigi keeleala üleminek teistele (nt setu, mulgi) murdealadele on sujuv, teevad kohalikud paiksetel murretel rääkimisviisi alusel selget vahet. Sisuliselt võib Kagu-Eestit lugeda kakskeelseks. Keeleliselt iseolemise taotlemisel ollakse seejuures äärmiselt rahvuslikud Eesti asja küsimustes.

    6.11.2004

    1. Ants Tammeveski demonstreeris videot EGeS-i kolmepäevasest külaskäigust Soomemaale, tutvumaks sealste genealoogidega ja nende ettevõtmistega. Reis toimus viie aasta eest ja Tartu osakonnast esindajaid polnud. Kolmetunnine originaalsalvestus vaadati läbi kiirendatult ühe tunniga ning kuulati Ants Tammeveski kommentaare reisi kohta.

    2. Arutati seltsi Tartu osakonna tegevust, liikmemaksude laekumist, koosolekutel osalemist. Nimekirjas on 60 liiget, paraku suurel osal pole liikmemaks viimastel aastatel tasutud, nad ei käi koosolekutel ning nende kontaktandmed on vananenud. Vähestaga on kontakt saadud, mõned on palunud end kustutada, mõned on lubanud liikmelisuse taastada.

    Pilte: 1 2 3 4 5 6 7 8







    Ludvig Raudsepp 2.10.2004

    2.10.2004

    Kauaaegne EPA õppejõud, botaanik ja Vastseliina sugupuude (pm Hussar, Raudsepp jt) uurija Ludvig Raudsepp rääkis haaravalt oma pikast, viljakast ning huvitavast tegevusest rõhuasetusega suguvõsa kokkutulekutel. Ettekandjal oli tutvustamiseks kaasas valik teemakohaseid publikatsioone ja käsikirjalisi sugupuid. Vanaema Mari ja vanaisa Jaani järglased koos pildimaterjaliga leiab veebist: www.hot.ee/marisugupuu Ettekande autoriseeritud kokkuvõte lisatud.

    Arutati tööplaani, teabe hankimise ja vahetamise probleeme. Veel pilte: 1 2 3 4










    8.05.2004

    Sirje Dementjeva puudumise tõttu tutvustab päevakorras olnud Ulila ajalugu Mall Pendin, kasutades vastavasisulist broshüüri.

    Tiiu-Reet Kõnnusaar (pildil esiplaanil)Evald Reintam, Tiiu-Reet Kõnnusaar rääkis Uibode sugupuust, kokkutulekutest (120-180 osavõtjat!) ning Puhja suurimast, Juraku talust. Vt autoripoolne lühikokkuvõte.
    Ettekandjal oli oli kaasas mahukas käsikirjaline materjal kolme sugupuu kohta. Käest joonistatud sugupuud olid paljundatud A4 lehtedel.
    Kokkutulekute kohta demonstreeriti multimeedia projektori abil Uibode kokkutulekute veebikroonikat, kus kronoloogilises järjekorras on toodud lühikirjeldused ja illustreeriv fotomaterjal flash tehnikas.

    Evald Reintam palus seltsi liikmeid kontrollida oma kontaktandmeid ning soovitas kontakteeruda oma huvikihelkonna uurijatega teistes osakondades. Umbes 2/3 koosolekul viibinutest kinnitas võimalust interneti kasutamiseks. Tutvustati näitlikult genealoogiliste materjalide (seltsi ja osakondade saidid, veebi sugupuud, programmid) leidmise võimalusi.
    Lähemalt tutvustas E. Reintam GenoPro programmi, mida ta eestistanud ja kasutab ise.

    Veel pilte: 1 2 3 4 5 6 7

    3.04.2004

    Helmi Ereb (Tolga) - Kasaritsa valla suguvõsadest.(Pildil paremal). Oma nime kohta antud selgitus:

    Kui olin veel teismeline koolitüdruk, rääkis lell Hans Tolga, et üks meie esivanem oli olnud Rootsi kuningatõlgiks, saanud selle eest rootsipriiks ja talu Kasaritsasse. Kolm poega jäid elama Kasaritsasse, üks tuli Lustiverre ja selle järeltulijad oleme meie.
    Uurides Eesti Ajalooarhiivis ja ajalooalases kirjanduses oma esivanemate lugu, leidsin, et Tolk'i ja Tolga nimelisi oli üle terve Eestimaa. Ilmselt vajas Rootsi sõjavägi, kus ohvitserid olid rootslased ja sõdurid eestlased tõlke. Palgaarmees maksti niisiis ka tõlkidele tasu maa näol. Tolk on tõlk rootsi keeles.
    Arhiivis on ühe perekonna koosseisus üks liige Tolk, teine Tolga jne. Arvan, et Tolga on omastav kääne Tolk'ist. Siit ka nimede sarnasus.

    Kristjan Luhamets - Tartu Pauluse koguduse ajaloost. (Pildil vasakul)

    Veel pilte: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10,

    06.03.2004

    1. Lui Niilo rääkis oma aastakümnetepikkusest koduloo- ja suguvõsauurimisest. Ta tutvustas oma 1997.a. ilmunud raamatut "Tano lapsed", millesse on kirja pandud 18. saj. Vastseliina khk. sündinud Pullipõdra Hinti järglased. Lähemalt vt. ettekande kirjalik variant.

    2. Seltsi liige Ilona Aim tutvustas oma valminud töid Vastseliina, Põlva, Tori ja Muhu khk. päritolevatest esivanematest, kelle uurimisega on ta jõudnud 18. saj.

    10.01.2004

    1. Tingmärgid genealoogias. Fred Puss
    2. Osakonna uue juhatuse valimine.

    Juhatuse liikmeteks valiti: Ilona Aim, Mall Pendin, Fred Puss, Evald Reintam, Alli Stamm.

    7.02.2004

    1. Kooliajaloo ja perekonnaloo kokkupuutepunkte. Vello Paatsi

    Ettekandja analüüsis nimede panekut ja seda protsessi mõjustanud tegureid. Esineb nimevormide erinevusi. Põhjusteks vead ristimiskirjade vormistamisel, andmetete edastamisel ja sissekandmisel meetrikaraamatutesse. Huvitavad seaduspärasused avanevad vaderite analüüsimisel.
    Kirjapilt erines eesti, vene ja saksa keeles. Kontrollida võimalik käsiraamatute abil. Eesti keeles segadusi vana ja uue kirjaviisi paralleelsel kasutamisel erinevates kihelkondades.
    Uurimistel kasutada oskuskeelt, tööle lisada viiteregister.

    Veel pilte: 1 | 2 | 3