Külaskäik Liphart'ide mõisatesse


VÕRUMAAL asuv Vana-Roosa (Rosenhof) mõis on rajatud juba keskajal. Oma nime on see saanud Rosenite perekonnalt, kellele mõis mitu sajandit kuulus. Liphartide kätte läks mõis 1888. aastal, olles üks viimaseid mõisaid, mis perekond omandas. Sellest moodustati 1897. aastal fideikomiss ja liideti Liphartide fideikomissmõisate kompleksiga. Tänapäeval on suurem osa mõisaansamblist hävinud.

Vastseliina ((Neuhausen) mõisakompleks oli üks olulisemaid Liphartide valdusi. 1342. aastal ehitati linnus. Peagi tekkis linnuse juurde ka mõis, mis oli Tartu piiskopi lauamõisaks (Tafelgut). 1561 läänistati Petseri kloostrile. Rootsi ajal oli taaskord eravalduses. 1757 siirdus Liphartidele. Mõis hõlmas siis tervet Vastseliina kihelkonda ja oli suurem kui mõni Saksa vürstiriik! Liphartid moodustasid mõisast 1776 majoraadi, mis jäi nende kätte võõrandamiseni. Pärast 1841. aastat eraldati mõisast viis eraldi mõisat. Mõisas toimus 1926 suur tulekahju, mis hävitas enamuse hoonetest.

Maramaa (Marrama) kohta on teateid 1627. aastast, mil küla oli Kärkna mõisa alluvuses. 1782 oli olemas karjamõis. 1783 eraldati see iseseisvaks rüütlimõisaks. Valdus on kuulunud ainult kahele suguvõsale: Endenitele ja Liphartidele. Viimased moodustasid ka sellest mõisast fideikomissi ja ühendasid selle Raadiga. Kahjuks ei ole häärber tänaseni säilinud. Alles on mõned kõrvalhooned.

Kõige kauem Liphartide valduses olnud mõis oli Roela (Rojel) , mida tänapäeval kutsutakse vahel ka Vooreks. Mõis rajati juba XVI sajandi keskel ja see oli pikka aega Wrangellide valdus. 1725 said omanikeks Liphartid ja pidasid mõisa 1939. aastani, sealhulgas pärast võõrandamist jäänukmõisana (Restgut). Peahoone hävis 1941. aastal lahingute käigus. Säilinud on vaid üks fragment peahoonest ja mitmed kõrvalhooned.

Tarakvere (Terrastfer) mõisa on ürikuis mainitud juba 1551. aastal. Mõis oli mitme erineva aadliperekonna valduses, pikemalt kuulus see Nierothitele. Liphartid omandasid mõisa 1791. aastal. Ehkki sellest suguvõsamõisa ei moodustatud, jäi mõis perekonna kätte 1919. aastani. Peahoone on küll tänaseks säilinud, kuid see ei ole heas seisus. Alles on ka mõned majandushooned, sealhulgas kaaristuga aida varemed.

Üks vanimaid Liphartide valduses olnud mõisaid oli Torma (Tormahof) , mille kohta on teateid juba 1493. aastast. Algselt paiknes mõis Vanamõisas, hiljem viidi üle aga Tormasse. Oli pikka aega Nierothite ja Tolckside valduses. 1835. aastal omandasid mõisa Liphartid ja pidasid seda võõrandamiseni. Mõisakompleks on suhteliselt hästi säilinud: alles on peahoone, kuivati, ringtall, õlle pruulikoda, viinaköök jt.