Heino Prosti Põllutöömasinate muuseum asutatud 1954.a.

Heino Prost sündis 17.05.1933.a. Tartumaal Tähtvere vallas. Tema vanemad olid talunikud. Lõpetas Rahinge 6-klassilise kooli. Juba nooruses oli suur tehnikahuviline. Kaasõpilased meenutavad, et tema vihikud ja raamatud olid täis joonistatud traktorite, aurukatelde ja rehepeksumasinate pilte.
15-aastase noorukina asus tööle Juhan Prosti iseliikuva aurukatla õpipoisina ja hiljem masinisti abina Tähtvere masinaühistus Jaan Kriisa juures. 1954.a. lõpetas Tartus mehhaniseerimiskooli ja töötas mehhanisaatorina. 1959.a. lõpetas kaugõppes Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. Seejarel töötas peamehhaanikuna Viljandi rajooni Koidula nim. kolhoosis.
1954. a. kevad kujunes tema elus murranguliseks. Nähes, kuidas veeti utiili tema esimese töökoha aurukatelt, mõistis H. Prost, et vana põllumajandustehnikat ei tohi mõttetult hävitada, vaid seda on vaja koguda, restaureerida ja säilitada järeletulevaile põlvedele.
1954.a. sai ta Kultuuriministeeriumist loa vana põllumajandustehnika kogumiseks ja 1957.a. õiguse selle eksponeerimiseks.
Esimeseks H. Prosti muuseumi asukohaks oli Suitsu talu Tartu tsiviillennuvälja lähistel. H. Prost töötas lennuväljal valvurina. Kogu oma vaba aja ja põhilise osa oma sissetulekutest pühendas ta vanade põllutöömasinate otsimisele, kogumisele ja restaureerimisele. Oma raha eest ostis ja transportis neid, muretses tagavaraosi ja tema meistrikäe all muutusid vrakid kauniteks originaalmasinateks. 1968.a. asutati Ülenurmes Eesti Põllumajandusmuuseum. 1980-1982 näitusele viimise ettekäändel viidi EPM tolleaegse juhtkonna poolt H. Prosti muuseumist 18 väärtuslikumat ekspoonaati, nende hulgas 7 traktorit, 4 rehepeksumasinat, 3 aurukatelt jne, - sisuliselt H. Prosti 25 aasta elutöö. Lubatud tagastamise asemel eksponaadid omastati ja praegu seisavad H. Prosti poolt restaureeritud eksponaadid teise muuseumi näituse-väljakul. H. Prost sunniti Suitsu talust lahkuma. Teistkordselt alustas H. Prost muuseumi rajamist Nõo valla Variku talus, teistkordselt suutis ta luua muuseumi. Ja teistkordselt pidi ta kaitsma oma muuseumi ja selle eksponaate, seekord enam kui 10 aastat kestnud kohtuprotsessiga. Muuseum jäi püsima. Kuid ees seisab suur töö - eksponaatide hoone ehituse lõpuleviimine, järge ootavate masinate restaureerimine, fotode ja väikeeksponaatide ruumi väljaehitamine II korrusel.
Muuseumi loomisele on H. Prost pühendanud kogu oma elu ja tervise. Hindamatu on tema tegevus ka noortele vanade põllutöömasinate tutvustamisel. Oma taastatud rehepeksumasinatel on ta läbi viinud koolides, näitustel, linnades ja rahvuslikel üritustel viljapeksu demonstratsioone tuhandetele huvilistele, on teostanud künnidemonstratsioone. Suurt abi on H. Prost osutanud meie filmitööstusele. Tema tehnikaga ja konsultatsioonil on filmitud "Ajaarvamine ei alga meist", "Tants aurukatla ümber", "Künnimehe väsimus" jpt. 1980. aastast on muuseumi külastanud 191000 inimest 16 riigist. Muuseumi külastamine on tasuta.
H. Prosti Põllutöömasinate Muuseum on mittetulundusühing, mille moodustab tema perekond - peale Heino Prosti tema abikaasa Urve Prost ja poeg Jaan Prost. Tütrepoeg Mardist on kasvamas Heino Prosti elutöö jätkaja.
Eesti talurahvas on võtnud H.Prosti muuseumi omaks ja viimastel aastatel on seda teinud ka meie omavalitsused ja põllumajandusega seotud asutused ja ettevõtted, abistades muuseumi nende võimaluste ulatuses.