Esimesed teated koolitööst Tormas pärinevad XVII sajandist. Põhja-Tartumaa praost Reinerus Broockmann vanema aruandest B.G.Forseliusele 11.märtsist 1688.a. loeme:
"Tormas oli 25 koolilast, kes nii hästi lugeda oskasid, et ma selle üle rõõmustasin". 17.saj. lõpul õppetöö soikus, kuna Eestit tabas raske näljahada ning sellele
järgnes laastav Põhjasõda. Hariduselu elavnes 18.sajandil. 1731.a. oli Torma kooliõpetajaks Jakob Johann Tiermann. 1755.a. valmis uus koolimaja. Torma vaimuelu
edendamisele ja lugemisoskuse arendamisele aitas tublisti kaasa 18.saj. silmapaistva publitsisti Eisen von Schwarzenbergi tegevus, kes töötas Tormas pastorina
aastatel 1746-1775.
18.saj. II poolel kujunes välja Torma kihelkonna koolivõrk. 1766.a. toimunud visitatsiooni protokollis on märgitud, et köstrikoolimajadest on Tormas üks ühetoaline maja.
Mõisakoolid on asutatud Rääbise-Tõikvere, Torma-Tarakvere, Vaiatu ja Kõnnu mõisates. 1786.a. visitatsiooni protokollis on andmed, et Võtikvere riigimõisale kuuluvas
Lullikatku külas Kangro Jaani maja valges suitsuta toas avati kool, kus ta ise oli õpetajaks. Köstriks-kooliõpetajaks oli Henrich Masing, keda hinnati tubliks ning
kes veel 1803.a. töötas samas.
1819.a. välja antud Liivimaa Talurahvaseadus käsitles valla- ja kihelkonnakoolide statuuti. Tormas oli 1819.aastal 6 vallakooli: Tormaküla, Rääbise, Vaiatu,
Lullikatku, Kõnnu ja Näduvere. 1828.a. asutati Lilastvere kool ja 1871.a. alustas Võtikvere kool. Torma kihelkonnakool asutati 20. detsembril 1820.a.
Esimeseks õpetajaks määrati Johann Dankmann. Kihelkonnakooli lõpetanutest said vallakoolide õpetajad, mõisaametnikud, meistrid jne.
Dankmann suri 1846.a. Tema asemele valiti Adam Jakobson, kes asutas laulukoori ja 1848.a. Torma puhkpilliorkestri, mis sai kuulsaks kogu ümbruskonnas.
Koolikonvendil kiideti kihelkonnakooli häid edusamme. 1851/52. õppeaastal oli koolis 3 ja järgmisel 6 tüdrukut. Koolis töötas ka saksakeelne klass.
1857.aastal A.Jakobson suri. Koguduse soovil oodati isa kohale noort Carl Robertit, kes õppis Valgas Cimze seminaris. 1859.a. lõpetas C.R.Jakobson seminari ja
asus Torma õpetajaks. Ta pani suurt rõhku loodusteaduslikele ainetele, eriti hästi õpetas ta geograafiat. Ta õpetas ka saksa ja vene keelt, mida tehti ainult
üksikutes koolides. Tähelepanuväärne on, et C.R.Jakobson tutvustas koolis lastele "Kalevipoega". Konflikt Torma mõisniku Otto von Liphartiga 1862.a.sundis
teda Tormast lahkuma.
Tema järglaseks sai Friedrich Johann Masing 1862-1878, seejärel aga Adalbert Reiljan 1878-1894. 1894. a. valiti Torma kihelkonnakooli juhatajaks Gustav Kommusaar,
kelle algatusel ehitati 1906.a. uus ruumikas koolimaja. Õpilaste arv tõusis üle 100 ja nende teadmised olid head. Torma kihelkonnakoolis töötasid õpetajatena
Ottilie Bergman, Paul Siilaberg, Oskar Kask, Eugenie Kommusaar, Elsa Becker ja Laura Martinson. 1. juunist 1902.a. ühendati Lullikatku ja Torma külakoolid Võtikvere
2-klassiliseks ministeeriumikooliks. 1908.a. valmis Lullikatkul uus telliskivist ministeeriumikoolihoone, milles töötab praegu C.R.Jakobsoni nim. Torma Põhikool.
Kooli juhatajaks oli Joosep Plakk, õpetajateks Anna Plakk ja Jelena Vorobjova ning 1911.aastal kirjanik Hendrik Adamson.
Eesti Vabariigi loomisega asutati endiste valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikoolide asemele nelja- ja kuueklassilised algkoolid. Torma kihelkonnakooli asemel
avati Torma kõrgem algkool, kuhu tulid õppima ümberkaudsete neljaklassiliste algkoolide lõpetajad. Juhatajana töötas 1928.aastani Gustav Kommusaar.
1928.a. oli juhatajaks tema tütar Eugenie Kommusaar.
Ministeerumikooli asemel avati neljaklassiline algkool, mille juhatajaks hakkas Hans Jürgens ja õpetajateks olid Anna Just, Helena Kaitsa, ja Hilda Õunapuu.
1922.a. asus kooli juhatama Richard Koppel.
1929.a. ühendati Torma kõrgem algkool ja Lullikatkul asuv neljaklassiline algkool Torma kuueklassiliseks algkooliks, mille juhatajaks jäi R.Koppel.
1944.a. muudeti Torma kuueklassiline algkool seitsmeklassiliseks kooliks. 1957.a. anti seoses C.R.Jakobsoni 75-surmaaastapäevaga Torma 7-klassilisele koolile
C.R.Jakobsoni nimi. Samal aastal avati koolis Ants Viigi algatusel Jakobsoni nurk, praegune Jakobsoni tuba.
Allikas: Torma Põhikooli infovoldik
Lisalugemist C.R.Jakobsoni kohta ajakirjast Keel ja Kirjandus nr 4/2005. lk 302-310
http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=426fc447d91211d9aa900080ad3a5a91
|
|