Tartumaa muuseum korraldas kaks reisi mõisatega tutvumiseks noore ajaloolase Märt Uustalu juhtimisel 12.juulil ja 13.septembril 2008.a.
Illustratiivne fotomaterjal veebis vt Lõuna Tartumaaja Põhja Tartumaa.
Alustasime Tammistu mõisast, mille peahoonet nägime natuke kaugemalt läbi võrkaia,kuna seal oli remont. Tammistu mõis oli 17.sajandi keskpaigast kuni 1734. a-ni Kavastu mõisaga samade omanike käes. Omanikud vaheldusid, viimane neist oli 1880a. Gustav von Rathlef. Mõisa peahoone on 1850-60ndate aastate paiku püstitatud järelklassitsistlik ehitis. Teise Maailmasõja järel asus hoones hooldekodu. 2006.a.-st renoveeritakse peahoone puuetega laste taastuskeskuseks.
Vesneri mõisa hilisklassitsistlik ühekorruseline peahoone kerkis 1840.a paiku, purustati II Maailmasõja ajal. Peahoone asus praeguse kolme tee ristumiskohal. Üks tee viib mõisavalitseja kahekorruselise majani,mille omanikud on perekond Jaanikesing(valitseja järeltulijad). Vesneri mõisa vimased omanikud olid 1753.a parun Wrangel, 1808.a. von Oettingen,1842. Heinrich von Stryk.
Alatskivi mõis on aastast 1870-1919.a-ni olnud von Nolckenite käes.1885.a. valmis Alatskivi tollase omaniku Arved von Nolckeni projekti järgi Eesti üks pilkupüüdvamaid neogooti mõisahooneid. 1919.a.riigistamise järel on lossi kasutatud koolihoonena, piirivalvekordonina ja sovhoosikeskusena. Praegu kuulub loss kohalikule vallale ja selles käivad restaureerimistööd.
Vara mõisa omanikud on olnud Zoeged,vonTiesenhausenid, von Wrangellid ja 1836.a.-st 1919.a. võõrandamiseni von Siversid. Stiilne varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone ehitati 1809.a. Nüüd on see varisenud viimase 10 aasta jooksul kivihunnikuks. Säilinud on tuvitorn Vedu mõisa peahoone oli ühekorruseline valge kivihoone,kuid see on tänaseks hävinud.Viimaseks omanikuks oli parun Otto von Stackelberg. Säilinud on mõisa pseudogooti stiilis tall ja ait.
Saadjärve mõis on praegusel ajal eraomanduses. Varasemad omanikud olid Hans von Wrangell, von Fersenid, von Kosküllid ja von Haeckelid. Stiilne varaklassitsistlik kahekorruseline peahoone kerkis arvatavasti 1800 a. paiku. Barokne on hoone kõrge kelpkatus. Kukulinna härrastemaja on osaliselt neogooti stiilis ehitatud puust hoone. Omanikud on vahetunud,aastatel 1922-1929 asus mõisas kunstiühingu Pallas suvekodu, seejärel vene ajal pioneerilaager ja praegu on eraomanduses.
Kärkna kloostrimõis asus Amme jõe kaldal. Mõis oli vahelduvalt riigi või von Gertenite perekonna käes. Säilinud on osa müürist. Laeva ja Kärevere mõisadel olid samad omanikud. Pikemat aega valitsesid siin von Wulfid. Laeva mõisa härrastemaja on kahjuks ümberehitamisega palju muudetud. Kärevere mõisast on säilinud sepikoda ja mõned kõrvalhooned.
Vorbuse mõis on olnud mitme omaniku valduses. 1901.a. omandas mõisa Harry Alexander von Pistohlkors, kes püstitas sinna uue heimatstiilis peahoone. see on nüüdseks praktiliselt hävinud. Samal kohal asub uus hoone.
Vasula mõisa esmamainimine oli 1446.a. 1636a.- 1919.a-ni oli Vasula mõis perekond von Stiernhielmi käes. Georg von Stiernihielm (1598-1672) oli kuulus filosoof, lingvistika teadusharu looja. 1924-1944.a. oli Vasulas kodumajanduskool.
2.reispäevUderna mõis kuulus 1486.a. von Tiesenhausenitele. Hiljem mõisaomanikud vaheldusid, kuna viimaseks omanikuks sai 1873.a. Oscar Matthias Fuschs kuni võõrandamiseni 1919.a. 1880.a paiku ehitati praegune historitsistlik kahekorruseline peahoone. Mõisahoones on tegutsenud pansionaat, haigla ja hooldekodu. Mõisa peosaali luksuslik historitsistlik interjöör on säilinud, kuid pole enam pilkupüüdvat tornikiivrit.
Suure Kirepi mõis oli 1796.a.-ni von Tiesenhausenite käes. Viimane omanik oli eestlane Riik. Härrastemaja on ühekordne vanem puitehitis. Rõngu mõisa lossi ehitasid von Tödwenid 1340.a. Omanikud vaheldusid kuni 1875.a. omandavad mõisa von Anrepid,kelle kätte see jääb võõrandamiseni 1919.a.Härrastemaja põles 1917.a.
1883.a. valmis Sangaste loss arhitekt Otto Pius Hippiuse projekti järgi olles Eesti suurejoonelisemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Mõisa viimane omanik Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) oli tuntud Sangaste rukkisordi aretaja 1875.a.
Valguta mõis oli kõige kauem von Siversite perekonna käes 1804-1919.a.Peahoone oli ühekordne puitehitis,see lammutati 1931.a. ja asemele ehitati koolimaja. Mõned hooned või varemed on säilinud.
Rannu mõisa omanikud olid 17.sajandi alguseni von Tiesenhausenid,viimane omanik oli Felix von Berg. Rannu mõisahoone oli lihtne ühekorruseline ehitis,mis 1973.a.lammutati ja asemele ehitati rahvamaja. Tänaseni on säilinud ait, aednikumaja jt. ehitisi.
Suure-Konguta omanikuks 1908.a. sai Otto von Ungern-Sternberg,kes ehitas uue heimatstiilis peahoone varasema puidust asemele. Mõisas on olnud nii kool kui ka lastekodu. 1791.a. sai iseseisvaks Väike-Konguta mõis
Kodijärve mõis on olnud 1664-1800 von Brackelite suguvõsa valduses. Kuni 1920 a.-ni kuulus mõis von Ackermannidele. Peahoone on suur kahekorruseline klassitsistlikus stiilis keskosaga kiviehitis. Kõrvalhoonetest on säilinud aidad.Tänapäeval on mõisahoones haigla.
Kammeri mõisa viimased omanikud olid von Stadenid. Ühekordne puust härrastemaja asemele on ehitatud uus hoone.
Suure-Kambja mõisa peahoone oli ühekordne klassitsistlik ehitis, mis on peale tulekahju jäänud varemetesse. Mõisapargis on vaatamisväärsed Eesti ühed suuremad lehised, lähikonnas on vesiveski ja kõrvalhooned.
Vastse-Kambja viimane omanik oli perekond Gernhardt. Peahoone on hilisklassitsistlik ehitis. Vene ajal ehitati mõisahoone ümber täiskahekorruseliseks. Praegu kasutatakse vallamajana.
Kasutatud kirjandus:
Tartumaa - Maadeteaduseline, majandusline ja ajalooline kirjeldus.Tartu 1925
Tartumaa mõisad - Juhan Maiste ja Nele Nutt. Tartu 2005
Tartumaa mõisad - Valdo Praust 2008